esmaspäev, juuni 22, 2009

raseduse mõju...

...käsitöölise tegevusele. olgu kohe öeldud, et ma ei ole rase:)  rase olin ma siis kui selle voodikatte tegemist alustasin. see oli 9 aastat tagasi:P tookord õmblesin ma kokku neli suuremat tükki. siis jäi asi seisma ja seisis umbes 7 aastat. ma täpselt ei mäletagi, millal ma need neli pisemat tükki üheks suureks ühendasin. võimalik, et see juhtus eelmise titeteki õmblemise ajal. tookord sai ka teise poole kangas välja otsitud ja jäi vaid nende kahe ühendamine ja äärte tegemine. ühesõnaga see kõige ebameeldivam.
nüüd laupäeval üritasin natuke koristada (st asju ühest kohast teise tõsta) ja kui ma selle teki sahtlist välja tõstsin, siis tekkis sinna ootamatult palju vaba ruumi. kuna minu teise titeteki õmblemisest oli veel õmblemishoog sisse jäänud, siis otsustasin asja ära lõpetada. ja nii ma veetsin selle päeva oma Singerit sõtkudes.


mõõdud 185x211.
siin on muidugi üsna palju praaki lappide kokkuõmblemisel tehtud, sest tookord ei olnud ma lappimise kohta mitte midagi lugenud. nüüd võin öelda, et olen juba natukene targem. aga ma olen väga rhaul, et suutsin ühe nii ammu alustatud asja ka valmis teha :)

ja praegu  jõudsin tõdemusele, et ma alustasin ju ka oma teise raseduse ajal lapitekki... see on endiselt poolik:P

teisipäev, juuni 09, 2009

suvemüts külmavaresele

vanaks olen jäänud:P kui kunagi sai ka karmi pakasega palja peaga käidud, siis nüüd tahaks juba iga tugevama tuuleiili peale mütsi pähe panna või vähemalt kapuutsi silmini tõmmata. aga kui muidu õhk üsna soe on ja seega kapuutsiga jope parim valik pole, siis oleks vaja õhukest mütsi. nii ma siis ühel õhtul võtsin kapist kera puuvillast lõnga (mis oli alles jäänud eriti lihtsast kudumist) ja hakkasin heegeldama. ikka ühekordseid sambaid ja kahekordseid sambaid ja kolmekordseid sambaid jne. natuke enne lõppu sai lõng otsa, aga probleemi lahendas ühe teise heegelniidi olemasolu. nimelt kunagi sai ju emale tehtud mitu baretti ja sealt jäi järgi heegelniit, mis kahekordsena võttes oli olemasolevaga üsna sarnane. nüüd on mul siis ka suvine müts. või barett. minul, kes ma olen aastaid arvanud, et mulle ei sobi ükski müts.
no ma pole sellega muidugi õue veel jõudnud :P

tegin ühe samasuguse mütsi veel nagu eelmises postituses näha on. ema sõbranna tahtis endale ka. paraku sai lõng enne otsa kui asi valmis. nii ma siis käisin läbi 6 Tallinna lõngapoodi, et leida midagigi sarnast. lõpuks ikka õnnestus. aga taaskord pidin tõdema, et mulle ei meeldi teha teist samasugust asja... eriti kui ma teen mingeid mugandusi ja ei mäleta pärast enam täpselt kuidas ma esimese asja tegin:P aga "ei" on ka raske öelda vahel. ja nii ma astun ikka ja jälle sama reha otsa.