neljapäev, aprill 28, 2011

ankrukott

ma vahel ikka lappan oma kangaid. neid on ilmselgelt liiga palju. ühel viimastest kangaste kotis/kastis liigutamisel jäi näppu see laevade ja ankrutega kangajupp. mõtlesin, et kui tüdrukutele olen küll väikseid (kingi)kotte teinud, siis poistele mitte. ei oska ja ei tea, milline see olla võiks... ise veel poiste ema eksole :P

no igatahes valmis kodustest vahenditest selline kott. tundus kõige poisilikuma tegumoega kott, mille ühest puuvillasest kangast teha võiks. isegi jupp punast nööri oli karbis olemas.

esmaspäev, aprill 25, 2011

lilled raamis

see tekk sai valmis möödunud suvel ja väike tüdruk saabus siia ilma juba sügisel, kuid alles nüüd jõudis kingitus temani. ja sellega seoes ka siia alles nüüd.
õnneks mahtus tütarlaps ikka veel tekile :)

mul poiste emana ei ole eriti palju võimalusi roosade asjadega mässamiseks, nii et kui sain teada ühe uue väikese tüdruku tulemisest, siis teadsin, et see on minu võimalus end välja elada - teha punase ja roosaga tekk. ma pole seda tooni kangaid oma õmblustöödes eriti kasutanud... samas olin neid ikka vaikselt kogunud, et äkki kunagi tekib ka põhjus... ja no kui selle tüdruku vanem õde sai omale mitte väga ammu heegeldatud teki, siis teine heegeldatud tekk samasse perre oleks juba olnud nagu kaks korda sama raamatu kinkimine vms ;)

suurte asjade pildistamine on veel keerukam kui pisikeste. tegin eelmine suvi isegi õues paar klõpsu, aga liigne päike ei soosinud seda ettevõtmist ja nii tuleb leppida igavate tubaste piltidega. pildilt paistab tekk vist vähe lopergusem kui ta tegelikult oli, aga ma pole väga osav kõrgustest alla pildistama (ja no ega ma väga osav õmbleja ka pole, aga katsuge välja kannatada). tekk jäi mõõtmata, aga eks ta ole umbes sama suur kui eelmised...

pühapäev, aprill 24, 2011

pühadejänes

kui valisin millise "loomanaha" sisse oma viimane vaba vill toppida, siis saabuvatele lihavõtetele mõeldes pistsin selle jänestesse. meie peres pole küll jänesed kunagi mune toonud, aga teatavasti on paljudes peredes selline komme täitsa olemas.

sel aastal oli pühadetunnet oluliselt vähem kui varem. isegi tubase muru kasvatamiseni ei jõudnud. pashat ka ei teinud... tegin kohupiimakooki (mugandus sellest koogist - põhjast muretaigen, kohupiimatäidis pool kogust, kate terve kogus, tehtud ümmarguses vormis). hea kook oli. magus.

pühapäev, aprill 17, 2011

seosetu jutt

midagi ei tee eriti. käsitöö vallas siis. kaks roosat sokki ootavad, et neile varbaotsad kootaks. ei hakka enne tegema kui tunnen, et suudan mõlemad varbad järjest kududa. kui tegemisele vahe sisse jääb, siis unustan eelmise kahandused ära ja on seda jama siis vaja. sokihooajani on aega ka õnneks. natuke olen tikkinud. vill on otsas, nii et rohkem pole midagi tikkida.

poiste labakud viskasin minema. olid nii koledaks kulunud teised. eks tulevaks talveks saavad uued. ehk on nad nõus ema kootud käpikuid sama rõõmsalt kandma kui möödunud hooajal.

sortisin sallikotist paar salli välja, mille võiks üles harutada. poiste sinistest sallidest äkki sokid tulevaks hooajaks ja oma ühest sallist müts minule?

niisama ajaloo huvides märgiks ära, et jõulukaktus õitseb... on ta siis nüüd lihavõttekaktus või jõulukaktus?

mingeid valmis asju on küll, millest võiks blogida, aga kuna pildistamiseni ei jõua kuidagi, siis ei jõua ka blogimiseni. ühe seebipildi leidsin.

nimetagem seda maasikaseebiks kuna sinna läks punast värvi ja maasikalõhna. maasika järgi see seep küll ei lõhna... oma meelest panin küll palju lõhnaainet, aga ju siis oleks pidanud veel panema...