poja teised käpikud

ma mäletan, et päris kindlasti kudusin möödunud aastal pojale sinised käpikud. ma isegi nägin neid käpikuid sügisel suvehooaja riideid ära pakkides ja külmema hooaja riideid lahti pakkides. aga kuna talvekinnaste aeg ei olnud veel käes, siis ei pööranud ma neile käpikutele tol hetkel rohkem tähelepanu. ja kui saabus talvekinda kandmise aeg, siis ei õnnestunud neid käpikuid enam leida. mitte kuskil ei olnud.

andsin pojale kodusest lõngavarust valida, mis värvi kindaid ta omale seekord soovib ja millise mustriga. see peaks nüüd taaskord olema mingi minecrafti teema (ma teist paari rohelisi kindaid keeldusin tegemast).

algul oli plaanis TNT peale silmata, aga selgus, et ma ei ole selleks võimeline ja nii ma hoopis viltimisnõelaga viltisin selle sinna peale.

ma kindaid kududes olin üsna veendunud, et sinised kindad väljuvad oma peidikust kohe kui uued kindad valmis on, aga siiani pole seda juhtunud...

talvine kass

hiljuti küsiti minult kui kaua ma ühte looma teen. keeruline küsimus. enamasti saab seda mõõta tundidega, vahel kuudega ja võib isegi öelda, et aastatega. seda sinist kassi tegin üle aasta. krae ülemine serv ja nägu olid juba ammu tehtud, aga siis mõte blokeerus ja tikkimine jäi pooleli. ja seisis ja seisis kuni nüüd järsku millalgi jõulude ajal oli kõik äkitselt selge.

 

head uut aastat!

möödunud aasta lõpus küsiti, kas üht väikest punast karu ka oleks võimalik saada. kuna punast kangast oli, siis selle aasta esimesel päeval sai rohelise muru taustal üks karupilt tehtud. täidiseks on seekord mahuline vatiin, sest kuigi kangaid on kodus olemas, siis täitematerjalile ei ole ammu enam mõelnud. tikkimisega ei olnud kaua tegelenud ja karutoorikut ka polnud.  aga nüüd ka on juba paar uut kassi tehtud ja tunnen, et oleks vaja villavarusid täiendada...

eelmise aasta lõpus tegin teoks ka ühe pikalt hautud plaani koondada ühte kohta kokku kõik oma pisikesed ja pehmed loomad. kõik sel ajahetkel minu kodus olnud tegelased on seal esindatud, varasemate piltide läbitöötamisega läheb veel aega.

8 põtra

väiksele õele kassidega sokid ja suuremale õele põtradega sokid. igaühele vastavalt tema soovidele jõuluvana kingikotti.

endale teiseks korraks nii palju teadmiseks, et kui kududa mustrilist sääreosa, siis tuleks jälgida, et sokk ka üle kanna jalga panna mahuks. ühe sääre harutasin üles, sest testimisel selgus, et seda pole võimalik jalga saada. ma ei kujuta ette, kuidas kootakse mustrilisi põlvikuid, nii et need jalga saab.

kui kassimustri kombineerisin ise erinevatest internetis leiduvatest kassidest, siis põtradega on lihtsam. selliseid põtru on palju kootud ja ka mustrit leiab mitmelt poolt.

lõngaks 3kordne maavillane.

10 väikest valget kassi...

… tantsigu su ümber valssi.

siin on olnud pikk vaikus ja tegelikult on ka minu käsitöönduses olnud vaikus. nüüd vastu talve olen jälle vardad välja võtnud. kudusin ühed käpikud, mis ootavad viimistlemist ja teised sokid on varrastel. üks kampsun kripeldab juba pikemat aega, aga hetkel on olemas vaid lõng ja üldine visioon. varrastele jõudmisega läheb ilmselt veel aega. aga nüüd olen ma selle välja julgenud öelda ja ehk jõuan seeläbi ka tegudeni.

juulikuu tort

kuna sel aastal saab vaarikaid lausa oma aiast, siis sai ka tort vaarikatega. idee vaarikate ja shokolaadi ühildamiseks on pärit siit, aga muidu on tegu siiski teise tordiga. kuna tegu oli maitsva asjaga, siis panen vähemalt endale ülevaatlikult tegemised kirja. 

minul koogil on kolm kihti poest ostetud biskviiti. alumisele kihile on pandud värsket vaarikamoosi õrn kiht nö immutuseks ja siis shokolaadikreem. teisele kihile on pandud õrn kiht vaarikamoosi ja vaarikareem. peale ja ümber õrn kiht kreemi ilma vaarikateta ja peale tardumist lisaks veel õrn kiht vahukoort.

kreemiks vahustasin vahukoore suhkruga  ja segasin teralise ricottaga. sulatasin hulka zelatiini. tõstsin osa kreemist teise kaussi ja sulatasin hulka mõrushokolaadi. peale panemiseks tõstsin osa kreemist kõrvale ja ülejäänule segasin hulga vaarikad ja veidi vaarikamoosi.

teisel korral tegin koogi samamoodi, aga ricotta pastaga (või kreem või mis see on tuubis) ja vaarikaid lisasin rohkem. samas vahukoore osa oli liiga suur. järgmisel korral panen vahukoort vähem ja ricottat rohkem.

esimene kook oli ümmargusel biskviidil ja kasutasin 3 pakki ricottat ja ühe suure vahukoore. teisel korral oli suurem kandiline biskviit ja kasutasin 3 tuubi ricottat ja 2 suurt vahukoort.

väga hea oli :)

linnuksed

ootamatult on kätte jõudnud mai. lumi on sulanud. kõik on roheline. piltidel roheline värv puudub, sest pildistamise ajal 1. mail veel eriti roheline ei olnud. olid väikesed linnud. 

märtsikook

teeks ühe postituse ka enne kui märtsikuu läbi saab. praegu on küll munapiltide aeg, aga ma näitan hoopis viimast kooki. 

põhjaks on purustatud pakk Mesikäpp DOPSi küpsiseid. hele kiht on 200 g sulatatud valget shokolaadi, umbes 100 ml vahukoort, 100 ml toorjuustu, 1 ricotta toru ja 1 tl zelatiini. oli hea ja magus. kuna ma ise ei ole suurem valge shokolaadi sõber, siis järgmine kord võiks teha koogi veidi kõrgema ja ühe kihi näiteks pruuni shokolaadiga.

helesinine kass

jalgupidi lumes

läksin täna hiljem tööle ja nägin päikest. pilvede vahelt paistis natuke. ja hiljem keerasin ribikardina ribisid, sest päike peegeldas. seda pole ma juba väga väga kaua teinud.

ma tahaks sooja ja suve ja valgust. silmad valutavad ja pidev uni on. mäletan, et kahel viimasel aastal on sama jama olnud aasta alguses. kaugemale ei mäleta..

hea uus aasta

Head uut aastat!

Sellised pisikesed linnud läksid ka eelmisel aastal erinevatesse kingikottidesse.

Möödunud aasta kokkuvõttet ma ei tee ja saabunud aasta osas lubadusi ega plaane samuti mitte.





Panen siia kirja eelmises postitused olnud kahe maiuse retsepti, et tuleval aastal oleks omal hea vaadata ja ei peaks emalt ajakirja laenama (OmaMaitse 12/12).

Mandli-fudge
350 g piimashokolaadi
200 g suhkruga kondenspiima
2 dl tükeldatud mandleid
1 tl mandliekstrakti
shokolaad ja piim kausis segades sulatada, lisada mandlid ja valada vormi. panna külma ja kui on tahenenud, siis lõigata tükkideks.

Kookosemaius
500 g tuhksuhkrut
150 g mascarponet
350 g kookoshelbeid
koostisosad segada ja vajutada mass vormi. mina värvisin osa massi pohlapulbriga punakaks ja vajutasin selle kihi peale. retseptis oli kasutatud toiduvärvi. lasta külmas seista ja lõigata tükkideks.
mina tegin poole sellest kogusest ja komme sai täiesti piisavalt suur kogus.

jõulukingitused

kohustuslik jõulupostitus jõulukinkide teemal. plaanisin rohkem kui üht paari kindaid, aga tegin vaid ühed mustad klapiga käpikud. pilt puudub, aga no olid ka täiesti tavalised mustad käpikud. ei mingit mustrit.

päev enne jõululaupäeva sain teada, et venna sooviks oleks villased sokid. ja mina olin seni arvanud, et tema neid ei kanna. mul olid olemas küll ühed suuremad sokid, aga arvasin, et temale jäävad need väikseks. pistsin igaks juhuks omale kotti ja peale pakkide jagamist andsin proovida. mahtusid. nii et täiesti plaaniväliselt läksid lisaks toidupakile kingituseks ka villased sokid. pilt jälle puudub, aga mis neist triibulise säärega hallidest sokkidest ikka vaadata.

ja emaemale pistsin ka triibulise säärega punased villasokid kotti.

tegin hiljuti ka seepi ja sedagi sai kingikottidesse pistetud. pilti pole, aga äkki tuleb kunagi...

tõeliseks hitiks osutusid aga maiustused. liikudes pildil vasakult paremale, siis - piparkoogitrühvlid, mandli-fudge (Oma Maitse 12/12), kirsi-kookose maius ja kookosemaius Coconut Ice (Oma Maitse 12/12). igaühel oli oma lemmikmaiustus ja kõik olid kellegi lemmikuks:)

lisaks tegin ka küpsiseid. tegin kolme sorti - shoklaadiga, pähklitega ja marianne kommi puruga. kui algretseptis oli öeldud, et tuleb umbes 40 küpsist, siis minul tuli 88... selle retsepti järgi võib teinegikord küpsiseid teha.

3

pildistamiseni jõuan ma reeglina siis kui keegi avaldab soovi mult midagi omale saada. ja kuna mul pilte pole, siis soovijal pole millegi seast eelnevalt valida ja kui mina tahan, et mulle ka asjast pilt alles jääks, siis tähendab see seda, et ma pean kiiresti kõik asjad üles pildistama. sest ma ei tea ju, mis minema läheb...

üritan nüüd aasta lõpus natuke asjaga järjele saada. et see avalik ajaloo salvestamine oleks ikka enamvähem täielik, siis panen need kiirkorras tehtud fotod ka siia.

need kolm kassi on selle aasta jõuludel erinevate inimeste jõulupakis nagu ma aru sain. suure kiiruga ühe kassi nina pildistamise ajal veidi villane jäänud, aga seda märkasin liiga hilja...

auto

ma ise tunnen küll, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. kui tegeled eluslooduse tikkimisega, siis hoia oma näpud autodest eemal.

esiteks ei hakka mõte liikuma nagu võiks... ja sellest tulenevalt ma ei oskagi öelda, mis oleks teiseks.

algne mõte teha nö ruumiline auto takerdus selle taha, et ma lihtsalt ei oska reaalselt õmmelda asju sellisteks nagu nad mu vaimusilmas on. asi piirdus vaid detailide välja lõikamisega.
selline siis sai minu pehme auto. ok, rattad on puidust.

õnnelik kass

vahepeal olin jälle tikkimislainel. pildistamislainel mitte nii väga, aga üritan ikka kõigist oma asjadest endale ka mälestuseks pildi teha. ehk jõuavad need riburadapidi siia ka.

spidermani kindad

nooremale pojale sai mõni aeg tagasi pihku antud sünnipäevaks saadud Aino Praakli "Eesti labakindad ilma laande laiali", et ta sealt omale sobiva kindamustri otsiks. muster leiti üsna kähku ja kindasoovijat ei heidutanud ka see kui ütlesin, et punasega need kindad küll ei tule. koduseid varusid on ju vaja vähendada mitte suurendada. 

laps on rahul oma uute kinnastega. ise olen eriti rahul sellega, et muster õnnestus ilusti kududa ka küljelt kasvatatud pöidlasse.

pildile jäi sõbralik võitlus creeper vs spiderman

creeperi kindad

mõni aeg tagasi tuli vanem poeg minu juurde sooviga saada omale creeperitega käpikud. joonistas kavandi ka.

kõige keerulisemaks osutus rohelise lõnga leidmine. tahtsin, et oleks üsna lühikeste värvivahetustega, et jääks roheliselt kirju. teel lõngapoodi mõlgutasin mõtteid, et Aade üleminekuga lõnga ei saa osta, sest sel on liiga pikk üleminek ja terve kinnas tuleks ühesugune roheline. seda ma ei mäleta mis poes toimus, aga poest tagasiteel plahvatas mul peas järsku, et ma ei pidanud ju Aade lõnga ostma... ometi oli see mul kotis :P aga natuke kerimist ja tulemusega võib rahule jääda. kindad on soojemad ka. poeg on rahul.

lihtsalt kass

veel üks kõrvitsapilt. tõestuseks, et ma vahel tikin ka ikka veel.

soktoober

ikka püsin veel siin ka. vahelduva eduga.

soktoobris on täitsa mitu sokki kootud. paar paari väga suuri ja paar paari väiksemaid. pildile said vaid pisemad. ehk suured kunagi hiljem.

mulle meeldib triibulisi sokke kududa. aga lõngaotste peitmine on üks rist ja viletsus. samas saab elevust tekitada kui nelja sokipaari lõngaotsade peitmine ühel päeva teha - "mul sai täna kaheksa sokki valmis". kas pole uhke?;)

lepatriinud

ma olen kunagi varem ka mõelnud lepatriinu tegemisele, aga see on vaid mõtteks jäänud, sest lepatriinu on liiga konkreetne. kõik teavad, milline peab olema lepatriinu. punane ja mustade täppidega. kassile tikid lilled peale ja ta on ikka kass, sest tal on kassi kuju. kui teed oma meelest lepatriinut, kellel on seljas lilled, siis on see lihtsalt mingi ümarvorm lilledega.

aga kui sõber palub, et kas sa teeks ühe taskuga lepatriinu, siis oleks patt EI öelda. teed kõigepealt ühe punase klassikalise lepatriinu. ja kui see valmis, siis ei anna enam hing rahu ja on vaja ikka teine ka teha. teistsugune.