vanaema kudus sellest lõngast kampsuni mu vennale. mina kudusin sellest lõngast kampsuni oma emale. seda lõnga sai kingitud ja sellest lõngast sai sokke kootud.
teisel korral viis ema villa vist mingisse teise villavabrikusse, igatahes lõng ei olnud enam sama mõnus. endale kampsikut kududes hoidsin kudumi all vana käterätikut, sest muidu olin ma üleni karvane. lisaks tuli kehaosa natuke nagu kitsas (suured laiad palmikud) ja varrukas imelik pikk toru... igatahes sinnapaika see kampsun jäi. seisab siiani kapis kilekotis (kui kunagi jälle ette jääb, siis teen pilti ja näitan). ja seda lõnga on mul mitu tokki veel alles. samuti on emal veel mitu kotitäit koerakarva... osa peaks vist olema lausa sorteeritud - pehme pruunikas käppadest kammitud karv ja tume karmim seljakarv.
paar aastat tagasi tõi ema oma kampsuni minu juurde, et ma selle varrukaid lühemaks teen. olen seda seni ikka edasi lükanud, sest igasugu parandustööd ja harutamised ja kokkuõmblemised jms on kõige vastikumad asjad käsitöö juures. aga nüüd võtsin end kokku, kudusin varrukad lühemaks ja sain kappi ruumi juurde :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar