neljapäev, märts 27, 2008

tere tali

aastaajad on sassis omadega...
aga vähemasti sobib sel juhul villastest sokkidest rääkida. kui see talv nüüd püsib, siis äkki saab veel mõne talvevarustuse postituse teha. kui vaid pildistamiseni jõuaks...

ma olen kudunud rohkem sokikandu kui sokke. mu ema nimelt ei oska sokikandu kududa ja nii olen ma ka tema kootud sokkide kannad kudunud. rohkem kui kahel korral olen ma üritanud talle kanna kudumist ka õpetada, aga järgmiseks korraks on see oskus tal jälle haihtunud. sokikand on vist paljudele kõige keerulisemaks kohaks soki puhul.

üks koht, mida mul sokkide puhul kududa ei meeldi on sokisäär:P see on tüütu. ja mulle ei meeldi kududa ringselt kui ridu veel vähe on. ja tahaks ju ikka pikemat säärt, aga samas tahaks juba kannani jõuda, et siis hakkab juba lõpp paistma... eks laba ole tegelikult sama igav kududa, aga see on siiski juba nagu üle koera saba joudmine. suurem töö on tehtud ju.

sel korral siis otsustasin jätta selle viie vardaga sokisääre tegemata. kudusin hoopis ripsi ja õmblesin selle siis kokku sääreks. võtsin silmad küljelt üles ja kudusin jalalaba külge. rips venib täitsa piisavalt ja igati kobedad sokid tulid.

seni olen ma kahekordsest villasest lõngast sokke kudunud ikka nr 2 vardaga. varasemad sokid vist olid peenemategagi (või kui peened need kunagised sukavardad olidki). ma olen ikka imestanud kuidas mõned oma sokid nii ruttu valmis koovad. nüüd võtsin vardad nr 3 ja tuleb tõdeda, et sokk saab tõesti kähku valmis. aga isiklikult meeldib mulle peenema vardaga kootud sokk siiski rohkem.

Kommentaare ei ole: