juba mitu aastat olen mõelnud, et oleks tööle vaja midagi, mis kaitseks kätt aknast puhuva tuule eest, aga ei ole tegudeni jõudnud. kui siis ühel õhtul kindavardad vabanesid, haarasin sahtlist lõngakera ja hakkasin kuduma... sellist lihtsat 3+1 soonikut. kera alguses oli natuke pruuni ja ma küll lootsin siniseni välja jõuda, aga ei jõudnud. no peaaegu. aga ma lihtsalt ei tahtnud enam pikemaid. kuduma hakates ei plaaninud ma neid nii pikkigi kududa. teist toru kududes võtsin vahelt jupi lõnga ära ja jõudsingi siniseni. need Raasiku üleminekuga lõngad võiks natuke kiiremini üle minna...
aga teie näete ainut üht natuke lontis toru, sest teises käes on mul fotoaparaat :P ja lapse käes ei hakanud neist pilti tegema... talle olid need kaenla alla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar