meem

Kuduv koeraomanik ulatas mulle jõulueelse pähkli... ma olen mitu päeva vaevelnud:P

Reeglid:

1) too esile oma selle aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2) saada meem edasi paarile käsitööblogijale

kerisin oma lõppeva aasta pilte ja tõdesin, et igasugu vidinaid ja pudinaid on hunnik, aga midagi eriliselt esile polegi tõsta. mind tegelikult üllatas, et enamus pihuloomi on kõik sel aastal tehtud... see tundus kuidagi nii ammu. ja vaid üks neist on mul siiani kodus (kui laste omad välja arvata). ta tegi küll vahepeal tiiru isegi välismaale, aga tuli mu juurde tagasi. ta meeldib kõigile, kes teda näinud on. ma lihtsalt ei ole raatsinud temast loobuda. ei oskagi seletada miks, vahel lihtsalt on nii:)
tegelikult on mulle endale hetkel täitsa ootamatu, et tikitud asi nö esikoha sai. tänu neile loomadele ma tikkimise enda jaoks üldse taasavastasin. ja see pole üldse nii hirmus:P väga mõnus tegevus. just see nö vabatikand, kus ei pea näpuga mustris järge ajama.

aga selle karuga üsna sama pulga peal on tegelikult mitu asja ju veel. kui neist vaid üks välja tuua, siis ehk üks aastalõpu tegemine - triibulised kindad. kuigi ma seda ise ütlen - need on ühed väga ilusad kindad :)

ega ma pole väga kursis kes siin vaatamas käivad ja seega on raske teatepulka edasi anda. Aga Vikeldaja ja Umarik võiksid ju küll oma selle aasta tegemised hindavalt üle vaadata:)

magus aastalõpp köögis

selle aasta esimese kokandusliku sissekande teemaks oli lagritsakook. ka selle aasta viimase kokandusliku sissekande üheks tegelaseks on lagritsakook. viisin seekord ellu selle, mida aasta alguses lubasin - "ja sellel kreemil oli nii mõnus mekk, et ma ilmselt katsetan mingil hetkel midagi analoogset zelatiiniga teha". see eksperiment osutus igati edukaks. võibolla peaks millalgi proovima mingit lahjemat varianti...

panen siia meelespeaks ka koostisosad. ja kui keegi tahab katsetada, siis ehk on sellest abi. kuigi lagritsasõpru vist väga palju ei ole:)
põhjaks pakk purustatud pruune küpsiseid (180 g) segatuna sulatatud võiga (100 g).
sellele natuke pohlamoosi peale.
kreem: 250 g lagritsaid sulatada 400 ml vahukoores. sellele lisaks vahustada 600 ml toorjuustu. 1 pakk zelatiini.
külgedele veel vahukoort. peale tumedat shokolaadi.

teiseks tegelaseks sel jõulul oli jõulukeeks. selle retsept on pärit siit. väga ilus ja hea sai. võib teinekord ka teha. neid samu kuivatatud puuvilju panin ka brändi ja fariinsuhkru ja mee segusse. tuleb tunnistada, et neid ei ole ma veel maitsta jõudnudki ise.

kolmandaks tegin doominoküpsistest trühvleid. mõnele panin südamikuks aprikoosi. valge shokolaad sel korral millegipärast ei sulanud korralikult ja seega said valged kommid sellised metsikud. osad pallid keerutasin niisama kookoshelvestes. ja mõned kommid koosnevadki ainult kookoshelvestest ja valgest shokolaadist. idee on Toit&Trendist.

soe, soojem, kõige soojem

mõni aeg tagasi küsis üks armas inimene, kas oleksin nõus kuduma ühe keebi. kuna ma polnud varem sellist asja kudunud ja see pidi minema jõuluvana kingikotti, siis ei julgenud eksperimenteerima hakata. lappasin natuke ajakirju, surfasin natuke veebis ja viimaseks jäi sõelale ajakirjas Moda (1/2008) olnud kudum.

käisime ühes ja teises ja kolmandas lõngapoes. sõelale jäi Alvita Alpaka (kulus natuke üle 400 grammi, vardad nr 3,5).

ja siis ma muudkui kudusin. nii nutikas ma muidugi ei olnud, et oleks nööbi valinud enne nööpaugu tegemist - oleks valik natuke suurem olnud. nimelt on juhendis nööpauk üsna pisike. nööbi valimine osutus keeruliseks ja selle jätsingi lõpuks kinkija otsustada. õmblesin mõlemale poole nööbi kõrvale ka trukid, sest mulle tundus, et aja jooksul võib hakata see nööpauk välja venima. juba ajakirja pildil tegelikult tundus see nii. ma ei kujuta isegi ette kui mõistlik see tegu oli... eks uus omanik saab need ära harutada kui ei sobi. aga nendega hoidis õlakate kinnituskohalt paremini kui ilma. minu meelest.

ja see sai üks tõeliselt soe asi. loodetavasti jäid nii kinkija kui kingisaaja rahule:)

ema Chevalier'id

ema soovis jõuludeks kootud sokke või kindaid. kuna mitu kindapaari oli niigi kingikotti minemas, siis sobis see minu plaanidega igati. keerulisem oli selle õige kinda leidmine.
esialgne plaan oli kududa mustrilised kindad Raasiku roosa-beezi-valgest üleminekuga lõngast ja valgest lõngast. aga kirju lõngatoki kerra kerimisel selgus, et värvikordusi on kuidagi vähe... järgmiseks üritasin valgest ja pruunist mingit kaheksakandadega mustrit kududa. kudusin kuni pöidlani ja siis tõdesin, et see pole ikka SEE. harutasin. siis kudusin valget ja pruuni nö spiraali. kuni pöidlani. siis tundus, et vist sai tiba kitsas. harutasin. ja jõudsin otsusele, et kolmandat korda ma enam mustrilist kinnast ei alusta.

meenus, et kunagi kuskil nägin mingeid palmikutega kindaid, mille puhul mõtlesin, et võiks kududa. aga kus... blogisid kammides leidsin üles ka - Chevalierid.

lõnga võtsin vale. et kui omale peaks ka tegema, siis võiks võtta midagi pehmemat. kolmekordne maavillane on nagu oleks kindad nöörist kootud. lõng võiks olla kohevam, siis jääks kinnas kenam. vist. ehk kandes vanuvad...

aga vat selliselt kootud pöial on tõeliselt mõnus. miks ma küll alles nüüd selle avastasin... need jõulukindad said kõige viimasena kootud. miks meil koolis sellist ei õpetatud? ma isegi ei teadnud üsna vähe aega tagasi, et selliselt ka pöialt saab kududa. mul on omale ka ühed kindad plaanis ja nende pöidlad koon kindlasti niimoodi kõrvalt. ei julge päris lubada, et edaspidi ainult nii kindaid teen, aga see on üsna tõenäoline.

pildid tulid kehvad. ma ei suutnud neid isegi mudida selliseks, et muster ilusti näha oleks.

lõng Raasiku kolmekordne villane.
vardad nr 4

triibulised käpikud

need on päris kindlasti minu selle hooaja lemmikkindad. lisaks ilule ka kõik head soovid sisse kootud ja puha. kindaomanikule ka meeldisid:)

enne kudumist oli mõte pöial ja sõrmeotste kahandus teistpidi triipus teha (nagu randmeosa), aga kududes jõudis minuni tõdemus, et see ei läheks kohe mitte. ilusad kindad said. soojad ilmselt ka kuna on nad ju topelt üleni. ja vähetähtis pole ka see, et nad on kandjale parajad (proovida ju ei saanud).



varras nr 3
lõng Novita Nalle

nende kinnaste juurde sobisid Marianne kommid nii kenasti pakki:)

kaheksakannad kinnastel

nüüd on vist üsna viimane aeg anda ülevaade selle aasta jõulukingitustest. sokijõulud on olnud, sallijõulud on ka olnud. sel aastal olid siis kindajõulud.

poolikud kindad kaheksakandadega. mis siin ikka pikemalt rääkida.

varras nr 3
lõng Novita Nalle

häid jõule!

sel aastal tegime lastega koos uusi kuuseehteid. selleks läks vaja vaid natuke paberit, liimi ja savi. ja piparkoogivorme. paberist keti idee tuli nooremalt pojalt, kes seda lasteaias tegi hiljuti. nüüd on meil köögis värviline kett aknast lambini ja lambist lillepotini. ja kuuse otsas on puna-valge kett. kuusekett on küll natuke lühike, sest kui oled enne teinud 3 meetrit värvilist ketti, siis enam väga ei jaksa ilmselt...

üldse olen ma mõelnud, et mul on vist mõnes osas üsna leplikud lapsed. kui ma ütlen, et teeks selle aasta kuuseehted punase ja valgega, siis pole neil mingeid pretensioone. ka varem pole nad värvilisi klaasmune nõudnud... võibolla kui meil oleks mõni kodus, siis nad tahaks neid panna, aga ma ei anna neile seda valikut:P

aga nüüd ma natuke pühin enne kui jagan teiega oma jõuluküpsetisi ja jõulukingitusi :)

Häid pühi!