esialgne plaan oli kududa mustrilised kindad Raasiku roosa-beezi-valgest üleminekuga lõngast ja valgest lõngast. aga kirju lõngatoki kerra kerimisel selgus, et värvikordusi on kuidagi vähe... järgmiseks üritasin valgest ja pruunist mingit kaheksakandadega mustrit kududa. kudusin kuni pöidlani ja siis tõdesin, et see pole ikka SEE. harutasin. siis kudusin valget ja pruuni nö spiraali. kuni pöidlani. siis tundus, et vist sai tiba kitsas. harutasin. ja jõudsin otsusele, et kolmandat korda ma enam mustrilist kinnast ei alusta.
meenus, et kunagi kuskil nägin mingeid palmikutega kindaid, mille puhul mõtlesin, et võiks kududa. aga kus... blogisid kammides leidsin üles ka - Chevalierid.
lõnga võtsin vale. et kui omale peaks ka tegema, siis võiks võtta midagi pehmemat. kolmekordne maavillane on nagu oleks kindad nöörist kootud. lõng võiks olla kohevam, siis jääks kinnas kenam. vist. ehk kandes vanuvad...
aga vat selliselt kootud pöial on tõeliselt mõnus. miks ma küll alles nüüd selle avastasin... need jõulukindad said kõige viimasena kootud. miks meil koolis sellist ei õpetatud? ma isegi ei teadnud üsna vähe aega tagasi, et selliselt ka pöialt saab kududa. mul on omale ka ühed kindad plaanis ja nende pöidlad koon kindlasti niimoodi kõrvalt. ei julge päris lubada, et edaspidi ainult nii kindaid teen, aga see on üsna tõenäoline.
pildid tulid kehvad. ma ei suutnud neid isegi mudida selliseks, et muster ilusti näha oleks.lõng Raasiku kolmekordne villane.
vardad nr 4
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar