ja kuidas vend omale kindad sai

eelmise jutu jätkuks...
vennale oli siiski vaja ju kindad kududa. võtsin välja selle paberi, mille eeelmine kord olin joonistanud 15 silmaga vardal. aegajalt proovisin mehele kinnast kätte ja valmis nad said. õige omanik on saanud proovida vaid ühte kinnast... nüüd sai teine ka valmis ja loodetavasti sobib see ka:)


kuna sel kindal tuli peopesa sakiline ja ma pole väga osav tegema kaht ühesugust asja, siis kasvasid pöidlad välja erinevast sakikohast... mille tulemusena jooksevad sakid pöialdel erinevalt. ja see lõng on tegelikult natuke paks klapiga pöidla jaoks. minu meelest. aga sel ühel proovitud kindal vennale see mõte meeldis. eks näis kuidas pidevas kasutuses olema hakkab... kas keegi seda klappi sinna peale ka tõmmata viitsib vms.

vardad nr 4
lõng Hiiumaa lammastelt

kuidas ma omale kindad sain

venna üheks jõulukingisooviks olid käpikud. aga kuna ma neid kududa ei jõudnud selleks ajaks, siis kavatsesin teha sünnipäevaks. see on tal aasta alguses.
eeskujuks võtsin detsembrikuu "Eesti Naises" olnud klapiga käpikud. tegin väikese tööproovi ja arvutasin, mille tulemusel tõdesin, et kinnas tuleks väike kui täpselt sama skeemi kasutaksin kui juhendis. joonistasin ajakirjas olnud mustrit ka natuke suuremaks, aga lõpuks otsustasin siiski hoopis numbri võrra jämedamad vardad (nr 4) võtta. aga kui kinnast poole peoni juba kootud oli, siis sai selgeks, et meesterahvale jääks see ilmselt ikka väheke kitsaks...
ent kuna mul omal ka kindaid vaja oli, siis harutama ei hakanud ja pooleli ei jätnud. klapi jaoks ma vajadust ei näinud, nii et selle jätsin ära. ajakirjamuster jäi minu käele natuke lühikeseks, nii et pidin veidi ülemist otsa pikendama. ahjaa - pöidla tegin ka küljele, sest mulle hakkas selline pöial väga meeldima. ja peopesas ei ole sama muster kui käeseljal. et siis lõppkokkuvõttes on nagu ajakirjakinnas ja samas ei ole ka:)

aga väga hea ja soe on. pildile nad uuena ei jõudnudki. nüüd on neid juba hulk aega kantud. tegelikult ma ikka mõtlesin omale midagi värvilisemat ja heledamat kududa kätte, aga juhuse läbi sain sellised. mõnusad:)

vardad nr 4
lõng Hiiumaa lammastelt

palju õnne, sõbrad

mõned aastad tagasi tegin ma jõulupakkidesse küpsiseid. hunnik tainast sai valmis tehtud ja jagatud erinevatesse anumatesse, kuhu siis sai vastavalt lisatud pähkleid ja rosinaid ja shokolaadtükke ja purustatud marianne komme ja kakaod. nõme on asja juures see, et ma ei mäleta, kust see retsept pärit oli. olen otsinud, aga äratundmist pole tekkinud. kui kellelgi on head küpsiseretsepti, siis võib vihjata.

aga need pildil olevad küpsised on tehtud poe muretaignast ja laps võttis need sõbrapäevaüritusele kooli kaasa (maiustuste vajadusest räägiti nii hilja, et komme ostma ei jõudnud, õnneks oli meeltesegadushoos ostetud tainas kapis).

mida teha mitte väga ilusate kartulitega, mis koorides väga pisikeseks ja auguliseks muutuksid? meie proovisime kartulitrükki. mina lõikusin kartuleid, poisid panid värvi ja tembeldasid. selle päikest meenutava kartuli lõikas vanem poeg. ja nagu ikka - mina lõikan ja teen suure töö ära, aga kes osutub kunstnikuks? see, kes templi paberile lööb:D

ja kuna kooli oli vaja sõbrapäevakaart viia, siis sai üks süda siia kasutatud.

koogijutud

see on nüüd selline endale vajalik postitus - et teaks milline kook millise mulje jättis.

venna sünnipäevaks tegin hõrku sidrunikreemitorti. ma ei mõista küll päris hästi, millest on tingitud see "hõrk" seal ees. minu jaoks on hõrk midagi eriti õhulist ja kerget ja pehmet... aga see kreem on hoopis midagi muud - selline intensiivselt magus, hapukas, raske ja väga rammus. kohe tunned kuda kilod juurde tulevad kui veel ühe suutäie võtad :P ja küpsiseid kulus mul põhjaks oluliselt rohkem kui retseptis ette nähtud.
teisel päeval tundus kook natuke parem... oli natuke maitselt pehmemaks muutunud.

mehe sünnipäevaks tegin jäist kohvi-iirisetorti. esimeseks takistuseks sellel teel osutus piparkookide leidmine poest jaanuari lõpus. ma kõiki poode muidugi läbi ei käinud, aga lõpuks leidus ühes poes külmutatud pakk piparkoogitainast. seega sain veel ka piparkooke küpsetada.
see kook oli täitsa hea. rammus ja magus. mingit analoogset kihilist asja võiks teinekord proovida teha jogurti ja/või kohupiimaga. ja kasutada zelatiini...

tegelikult peaks nüüd mingeid lahjemaid kooke tegema hakkama. ma ikka loodan, et varsti/kunagi saabub kevad ja siis ei saa end enam paksudesse talvepükstesse peita...

oma kookidest mul pilte pole, aga võin öelda, et need nägid küll üsna samasugused välja kui nami-nami piltidel:)

aga et postitus päris pildita ei jääks, siis näitan oma poja kätetööd - tema käib puutööringis ja tegi seal laeva.