aeg ehtida

ühel õhtul tegi poeg ühe paari helmestest kõrvarõngaid. täitsa kenad helerohelised tulid. kui selgus, et ta peab tegema jõululoosipakiga klassiõele kingituse, siis kavatses need samad kinkida. ma arvasin, et tehku siis juba käevõru ka komplekti juurde. asi lõppes sellega, et kõrvarõngastega sobiva käevõru tegemine jäi pooleli ja pakki läks hoopis minu lilla helmeladumine eelpainutatud traadile. ja miks tegemine pooleli jäi - sest vahepeal tuli mõte teha käevõru veel ühele teisele tüdrukule ja siis hoog käis maha lihtsalt :P palju üks poisslaps ikka jaksab õhtu jooksul ehteid teha :D

nii et siin pildil on minu tehtud lilla käevõru ja poja tehtud must-valged kõrvarõngad ja käevõru. kui poeg kunagi rohelise käevõru lõpetab, siis ehk näeb seda ka koos kõrvarõngastega.

kui ajas natuke varasemaks liikuda, siis mingil ööl tegelesin omale kõrvarõngaste vorpimisega. olin mitu korda mõelnud, et pole kaua teinud ja teeks, aga ei olnud mõtet liikuma saanud. kui siis ühel ööl tuttav rääkis, kuidas tema 10-aastane poeg on helmehulluses - vot siis lõi mul ka lambi põlema ja nii nad tulid.

kunagi veel varem sai üks pross tikitud. kuna neid linaseid juppe jääb loomade tegemisest ikka üle, siis otsisin lahendust kuidas kõik materjal ära kasutada. see on esimene ja seni ka viimane katsetus selles vallas. pross on umbes tikutoosi suurune.

tegelikult on mul olemas ka ühed vidinad veel pisemate kangatükkide ära kasutamisest, aga sellest mõni teine kord (pole head pilti).

kaovad pihku

koos väikeste lindudega said tehtud ka pisikesed kalad. tuleb tunistada, et kaladest meeldivad mulle omale ika kõige suuremad. et väikevormid pole minu rida.

tume lind

huvitav kas linnud peaks kõik rippuma panema?

ja villa oleks vaja. hirmsasti tahaks hooajale sobivaid punaseid linnukesi tikkida...

hele lind

roosa ja lilleline

teksad ja t-särk

ja selle vana kirsipuu otsas ripuvad vanad teksapüksid ja vanad tsärgid kui nii võib öelda. natuke on neid küll hakitud ja siis jälle kokku õmmeldud... aga tulemuseks selline lihtne väike kott mõnele väiksele tütarlapsele.

ega ma muidugi pole kursis, kas teksakotid moes on:P

need kettad said õmmeldud enne kui pojale pidzaamakoti tegin ja et riidelapp lihtsalt sahtlinurka seisma ei jääks, siis tegin kotiks. mõned kotimõtted on sellise kombinatsiooniga veel, aga ma ei kujuta küll ette, kas tegudeni ka kunagi jõuan. õmblemisega on viimasel ajal kõige kehvemini, sest see on mu kõige nõrgem külg vist ning vaja oleks vaikust ja rahu ja omette olemist, aga seda nagu eriti pole.

ajalehed kuuma poti alla

Hobipunkti ideepangas jäid silma ajalehe-paberist rullitud jõuluehted ja siis mul meenus, et eelmine talv tegin ma ju samas tehnikas (kui seda saab niimoodi nimetada) kuumaaluseid. kuna need siia pole seni millegipärast jõudnud, siis demon nüüd.

äkki peaks proovima midagi kuuse otsa ka teha kui mõni sobivas toonid ajaleht äppu peaks jääma.

3

kunagi paluti, et teeksin mõne looma/linnu ka pisema ja vähema tikandiga. eks ma siis püüdsin. väga raske on end tegelikult piirata.

neist lindudest nö arenesid välja need riputatavad punased ja valged linnud, kes jõuluks puu otsa rippuma lähevad. mõne suure ja tiandirohkema punase jõululinnu võiks ka teha. selleks peaks villa hankima... ja tikkimisajaga onka kitsas käes...

paks kass

ma ise olen tegelikult koerainimene. võibolla on see kasvatuse viga, aga ema mul ei salli kasse ja mu lapsepõlves räägiti palju kassihaigusest ja sellest, et igasugu kasse ei tohi näppida jms. igatahes puuduvad mul tegelikult tunded kasside vastu.

samas tuleb tunnistada, et näiteks tikkimise osas panevad nad oluliselt rohkem mõtte tööle kui koerad. kasvõi kui võtta see nö mudel ilma tikandita, siis sa saad aru, et tegemist on kassiga. mu meelest koera puhul saab ainult shoti terjerist aru, et see on koer. kui teha mingi lambakoer või laika vms, siis võiks see samahästi olla ka karu või hunt või ilma londita elevant:P taks ilmselt on teine tõug, mille puhul saaks aru, et tegu on koeraga (üks taks tegelikult on mul juba pool aastat poolik...)

ja kuna kõik kassid ei ole saledad, siis ma natuke mugandasin oma mudelit ja tegin ühe paksu kassi.

punane ja must ja valge

kiired klõpsud kassist enne kui ta sünnikodust kaugemale purjetab...

taimed ise värvivad

jälle tagasi suves...

sel suvel jõudsin omaeti kord nii kaugele, et värvida taimedega lõngu. esialgu küll väikestes kogustes, et kas üldse õnnestub jms. väga mõnus oli. värvitav maavillane lõng on mingi üsna vana, saadud kellegi käest (a'la kellelegi nö pärandati ja ei osanud inimene ise lõngaga midagi teha. üldse on info minu kui käsitöölise kohta kuidagi ootamatult levima hakanud - jälle ootab mind kuskil kotitäis lõngu, mille keegi oleks ära visanud, aga siis keegi teine minule mõeldes nö päästis:P).

ma olen kunagi varem ka natuke lõnga värvinud - tulbi kroonlehtedega sai vanaroosa tooni ja mingi "muruga" värvisin veel, aga enam ei mäleta mis "muru" see täpselt oli. tookord ei peitsinud ma millegagi. ma vist isegi ei teadnud, et seda tehakse. see oli ka ligi 20 aastat tagasi.

nüüd on lõng maarjajääga koospeitsitud. maarjajää ootas juba ammu, et keegi temaga midagi teeks. järgmisel suvel kavatsen kindlasti jälle trikitada. isegi üks mõte on seoses nende taimevärvitud lõngadega. tegudeni jõudmine on iseasi:)

kõige tumedam lilla lõng on värvitud arooniatega. vasakul rohekas lõng on värvitud rabarberilehtedega. vasakul all oranzikas lõng on värvitud peediga. heledam lõng üleval paremal on värvitud naadiga.

ja siis sai suvi otsa, aga lõngavärvimisisu polnud veel üle läinud. kapis leidus vana musta ted ja vana rohelist teed. kõige alumine lõng keskel on värvitud rohelise teega ja selle kohal paremal olev lõng on värvitud musta teega.

päike ja lilled ja kass

tegelikult tahaks vahepeal ka mõne ilma loomata postituse teha, aga ma kuidagi ei jõua teiste asjade pildistamiseni. looma ikka kuskile lauale poseerima paned voi jalgupidi lumme vms...

selle kassi pealt võiks olla näha, et tegelikult olen ma ikka rohkem suveinimene... tahaks päikest ja lilli.

suvemeenutus

üks kergelt kõõrdsilmne lilledega kass.

kass aknal

arvasin, et mul on oranzi kassi materjal otsas, aga üllatus-üllatus... punast otsides tuli välja veel ka jupike oranzi. nii et saab veel mõned värvilised kassid teha.

2. advent

nupud, tutid, palmikud

sõbranna tellis omale pika randmega kindad, millel poleks sõrmeotsi ja kus võiksid olla palmikud ja ümber randme pdid olema tutttidega paelad. sai siis nuputatud, et millised need palmikud olla võiks ja sai tehtud üks proovilapp. muster kiideti heaks, lõng osteti ära, kudumine võis alata.

lõnga kulus ühele kindale natuke vähem kui 50 grammi. aga kuna tutte ja paelu oli ka vaja, siis kahe tokiga ikka hakkama ei saanud. kootud varrastega nr 4. Lõngaks Peruu lambavillane Lima.

nüüd sooviti kinnaste juurde sobivat mütsi ka. lõng on olemas. kuidagi ei tea kust otsast alustada ja mismoodi. mul puudub eriline mütsikudumiskogemus.

kindaomanik on vaid poolikut kinnast näinud ja proovida saanud. ehk jääb valmis paariga ka ikka rahule :)

roosa elevant

mu jõulukaktus hakkab sel aastal päris õigel ajal õitsema. vahel on mul kahtlus, et ta on lihavõttekaktus...

must ja triipudega

huvitav mitmeks päevaks jaguks kui näidata iga päev üht selle aasta tegu, mida ma veel mingil põhjusl näidanud ei ole... kas saaks aasta viimase kuuga hakkama või jääks päevi üle või hoopis puudu. äkki prooviks:)

loodus ei salli tühja kohta - kui üks must kass leidis uue kodu, siis pidi uus kohe asemele tulema.

5

tegelikult on üks kass ju puudu...

tähistaks sünnipäeva suurema hulga kassidega? neist pooli olete te siin varem juba näinud, teine pool näitab end teile esimest korda. sai kunagi ammu üks ühispilt kassidest tehtud.

5 aastat tagasi tegin ma siin oma esimese postituse.

jõululind

väljas on lumi ja varsti on jõulud.

täpiline kala

mulle meeldib kalu teha peaaegu sama palju kui kasse. lisaks on kalade puhul veel see boonus, et kui kangajupist mingit kassi või tigu enam välja ei lõika, siis ühe kala mahub sinna ikka joonistama. et kui ma kasside-koerte-kaelkirjakute jaoks kasutan joonistatud lõikeid, siis kalad joonistan otse kangale. paraku ei ole kalad kingitustena üldse nii populaarsed kui kassid...

suur müts

mõne nädala eest leidsin selle salli kotist ühe pooliku mütsi. siis meenus, et tõepoolest kunagi oli ühel inimesel soov saada oma suurele peale üks sobiv müts. aga ma ei mäleta mis põhjustel selle tegemine pooleli jäi... ilmselt soovijapoolse vähese huvi tõttu. sest komplekti kuuluv sall oli ju ka siiani minu käes...

no igatahes sai see sall omale nüüd uue omaniku ja ühtlasi peitsin ka mütsil lõngaotsad ja andsin salliga koos ära. mütsi uus omanik pole küll suure peaga, aga kurdab, et kõik mütsid pigistavad :P selles seda mütsi ilmselt süüdistada ei saa.

punased palmikud

õnnestus leida üks käemodell, kes omale pildistamise ajaks kindad kätte tõmbas:)

need punased kindad on siis nö proovilapid valgete kinnaste jaoks, mida sõbranna saada soovis. aga kuna ta päris täpselt ei teadnud, milline palmik see kindal olema peaks ja mulle niisama proovilappe kududa ei meeldi, siis tegin pigem proovikindad.

palmikumuster on tuletatud ajakirja "Minu käsitööd" palmikute erinumbris olnud palmikumustrist - seal olid nupud ainult palmiku sees, ma tegin välja ka.

lõngaks Raasiku kolmekordne villane. vardad nr 3.

väike ja suur

olen endiselt elus.

kuidagi ei õnnestu pildile saada seda osa käsitööst, mis ei ole tikitud väikeste loomade-kalade-lindude peale. nii peab leppima piltidega, mis on tehtud juba mõni aeg tagasi, aga pole siia millegipärast jõudnud.

kassil on suured silmad

mis ma ikka oskan kosta - jälle üks kassipilt.

tegelikult oli mul isegi mingi mõte, mida kirjutada, aga see mõte kadus kuskile...

eelmise hooaja sokid

mõni päev tagasi said lõpuks omanikule üle antud juba eelmise villasoki hooaja lõpus kootud sokid. kuna mul tundus, et ma üritasin neist kevadel ka mingi pildi teha, siis hakkasin nüüd seda otsima... et (s)oktoobris kõik selle aasta sokid kirja saaks. mingi imeliku pildi isegi leidsin.

sokid pidid tulema kas punased või mustad. must on ilus värv küll, aga millegipärast ei olnud võimalik pimedal talvel musti sokke kududa (suvel seda probleemi küll polnud). nagu pildilt näha, siis ma natukene ikka üritasin, aga tahtis silmanägemise ära võtta. punast oli kohe teine tera kududa. ja sai lausa kaks paari. ja punastele sokkidele lisaks ühed poisslapse sokid, mis poleks ei triibulised ega liiga kirjud.

punane lõng on pärit Raasikult, hall ja pruun lõng Hiiumaalt.

teeks ka talveuinaku?

"Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist."

et sööks veel natuke ja magaks ka...

öökull

täna algas sügisene koolivaheaeg ja sadas maha esimene lumi.

alles oli ju suvi...

tiiger või kass?

mõni aeg tagasi küsiti minult ega mul ühtki tiigrit ei ole. ei olnud. aga mul oli õmmeldud üks oranzi kassi keha ja mulle tundus, et sellest võiks tiigri saada küll. mõeldud tehtud. vöödid peale ja valmis. ega muidugi tiigrid ilmselt saba püsti ei liigu ringi...

aga tiigri soovija kadus ära ilma oma tiigrit nägemata. nii et kass jäi ikka kassiks ja elab nüüd õnnelikku kassielu ühe tüdruku juures.

punane kleidike, lühike veidike...

eks ma sellepärast julgesin eelmise nukupostituse juures julgelt lubada, et nukke veel tuleb, kuna mul ju oligi neid juba rohkem kui üks tehtud.

punase kleidiga tüdruk on natuke pikemat kasvu kui oli triibulise seelikuga tüdruk. aga ta lahkus mu juurest nii ootamatult ja kiiresti, et ma ei jõudnud teda mõõtagi. pildid on ka sellised kiired klõpsud, et omale mälestus tehtust jääks.

vikerkaar

sellest on juba ikka mitu aastat möödas kui ma mõtlesin, et võiks teha ühe suure heegeldatud teki Raasiku vikerkaarelõngast. esialgne plaan oli vikekaarekerad tumedal taustal. paraku näitasid katsetused, et ei olnud eriti efektne. natukene harutamist ja ümmargustest vikekaartest said nurgelised. ja tausta tegin ka hoopis valge. nagu näha, siis ei tulnud ka tekk suur, vaid hoopis väiksele inimesele sobilik (87x87 cm).

selle teki tegemisel selgus ka selline asi, et kui mitu inimest on ühel ajal Raasikul sama lõngakuhja juures, siis õnnestub neil sealt välja tõmmata täiesti erinevad valged lõngad. paraku ei selgunud see tõsiasi sugugi mitte lõngakuhjade keskel olles... ja kuna ma ei olnud kindel, et kui ma sinna teist korda läheksin, siis tõmbaksin kuhjast välja just samasuguse kui mina olin tõmmanud eelmisel korral, siis on siin tekis kasutuses natuke erineva tooni ja ka jämedusega valge lõng.

linnud

kassidele vahelduseks näitan teile ka lindusid. üks neist lendas juba suvel minema ja teine leidis oma uue kodu täna.

uue hooaja triibulised

kuna mul suveks mingit pisemat käsitööprojekti käsil polnud, siis hakkasin juba varakult jõuludeks valmistuma. pisemat selles mõttes, et oleks hea kotti pista kui kodust randa või parki vms lahkud. sel aastal siis pistsin kotti viis varrast ja lõngakerad, et kududa jõuludeks peotäis sokke.

kahjuks jäid roosatriibulised sokid pildistamata sel ajal kui õitsesid üsna sama värvi pojengid... oleks ilus olnud. neid sokke kudusin ka nt Stroomi rannas kui poisid mänguväljakuil ja vees hullasid. ühel päeval tuli minu juurde üks vene proua ja kiitis kui tubli ma olen:) et ta olla juba eelmisel päeval vaadanud kuidas ma muudkui koon ja nüüd täna jälle... et mul vist saavad kõik sugulased jõuluks kootud sokid. ega ta väga mööda pannudki:)

kui talvel ei olnud mul võimalik musta sokki kududa, siis suvel on ikka valgus hoopis teine ja musta lõngaga kudumine ei valmistanud mingit probleemi. siit pildilt jäd nüüd välja ühed triibulise sääre ja musta labaosaga sokid, sest vanem poeg võttis need juba kasutusse (laps, kes 8 aastat ei olnud nõus panema villast sokki palja jala otsa, kannab neid nüüd täiesti omal algatusel). neis sokkides on leidnud kasutust kõikvõimalikud väikesed lõngakerad.

need on sokkidest nüüd ainsad, mis on kootud (s)oktoobris.

kahed kevadel kootud sokid jäid pildistamata, nii et sokiteema veel päris lõppenud ei ole.

jälle kass

kiire klõps ühest kingituseks tehtud kassist enne kui ta kingikotti läks.

taaskord juhtus nii, et kuigi karbis on üsna mitu looma, siis Seda Õiget ikka ei ole. õnneks olid olemas vahendid, et teha.

tigu jäi korvi

selle suure seenekorviga on sel aastal üsna mitu täit seeni koju toodud. liivatatikaid ja puravikke ja võiseeni peamiselt. olen neid marineerinud ja soolanud. seega peaks sel talvel ikka mõne seenepiruka saama (eelmisel aastal läks sellega vähe kehvasti).

lisaks on sel aastal üle mitme aasta saanud jälle õunamahla teha. päris mitu laupäeva ööd on möödunud köögis pliidi taga mahla kuumutades ja seeni kupatades. natuke kuumutamata mahla panin ka jäässe. paneks rohkemgi, aga ruumi pole. see toormahl on ikka nii hea.

selle retsepti järgi seenehoidist tegin ka, aga kuidagi soolane sai minu meelest. ja ma ei ole eriline magedasööja... eks näis kuidas see talvel tundub.

veinimarinaadis männiriisikaid tegin ka. kuidas maitseb - ei tea veel.

lasteaeda ja laadale

poja lasteaias otsustati, et lastele on vaja päevaste magamisriiete jaoks kotti. et kui lapsed ei maga, siis sel ajal on riided koti sees ja kott on padja all.

kuna mul juba mõnda aega mõlkus mõttes soov katsetada trikotaazist ketaste õmblemist teksale, siis sai see katsetus sellel kotil kohe ära katsetatud. täitsa lahe jääb. iseasi muidugi kui kaua see ilus on. eks aeg näitab.

kott ise on minu vanade teksade säärtest õmmeldud. kotil on isegi lukk. koti servad on üle õmmeldud trikotaaziribaga, mille olen kunagi mingist tsärgist lõiganud (neist ribadest olen paar vaipa vannitoa põrandale heegeldanud). hea ikka kui igasugu prügi on kapist kohe võtta :P

koti mõõdud on 31x34 cm.

sellel pildil on minu käsitöine panus lasteaia mihklipäevalaada jaoks. lisaks viisime ka õunamahla ja küpsetasin puruvanasid.

kurbusega tõdesin, et kui esimestel laatadel oli koogivalik lai ja hinnad soodsad, siis aastatega on valik kesisemaks jäänud ja hinnad tõusnud (või jõudsime me liiga hilja?). enam ei olnud seda mõnusat tunnet, et ostan seda kooki ja teist kooki kohapeal söömiseks ja viin veel koju kohvi kõrvale ka kooki ja pirukat. ostsin hoopis karbitäie kuivatatud piparmünti.

eriti kurb oli muidugi see, et minu lapsed, kes laata väga ootasid, ei ostnud sealt midagi - nende raha sai omale hoopis üks kiosk, kust hiljem osteti nätsu...

ilus tüdruk:)

sellise nuku tegemine oli mul mõtteis juba väga ammu. ammu enne loomade ja tikkimisega alustamist. siis ma küll ei kujutanud veel ette, et see nukk saaks omale peale tikandid. arvasin, et teen selle erinevatest kangastest ja vaid silmad-suu tikin. aga mõtted muutuvad, ideed arenevad. õnneks arenes see idee just selliseks ja sai ka teoks. tüdrukul on pikkust 27 cm.

ma ei ole tavaliselt eriti usin enda kiitmisel, aga siinkohal ütlen küll, et minu meelest on ta üks eriti armas tegelane.

kingid kotti

igale korralikule kingitusele on ikka pakendit ju ka vaja. paberkotte ei tõuse minu käsi ostma - taaskasutan neid, mis meile kinkidega tulnud on. samuti taaskasutan pakkepabereid kui see võimalik on.

aga kuna ma ei suuda kaltsukas lahedatest kangastest mööda minna, siis on mul siia igasugu lahedaid kottideks sobilikke kangaid kogunenud. paar päeva enne ema sünnipäeva leidsin olemasolevatele lisaks veel just sellise kanga, mis sobis ideaalselt tema salli hoidma ja prossile taustaks. sangad on sellised valged kuna kangariba servad olid sellised.

selliseid lihtsaid kotte olen vahepeal veel õmmelnud ja mõned on vist kinkidega juba kodust äragi läinud. sahtlis jäid näppu veel paar näitamata kotti, millest siis ka klõpsud tegin (ajaloo huvides).