Neljapäev, mai 18, 2006

lilla kott

üks sõbranna avaldas kord soovi, et ma võiks talle ka ühe koti teha - külmades lillades toonides. (paraku ei taibanud ma kohe muid nüansse täpsustada ja nii olen ma jälle ise ühe koti võrra rikkam:P)
lubasin selle palve meelde jätta ja kui idee tuleb, siis teostada. külm lilla on minu jaoks nii võõras värv, et ma ei kujutanud ette ka end midagi lillat tegemas.

kord jäid kaltsukas ette kaks lillat heegelniiti - helelilla ja tumelilla. ostsin ära, igaks juhuks. lõngakotis sobrades jäi näppu paar kera mingid hirmvana kaltsulõnga - vähemalt mu vanaema nimetas seda nii. hakkasin seda lillakat kaltsulõnga ja heegelniiti siis koos heegeldama. beez lõng oli olemas juba vanadest varudest.

kaks ümmargust latakat seisid tükk aega kapinurgal ja ootasid, et keegi välja mõtleks, mis nendega edasi teha. lõpuks sain nö kotitooriku valmis. ja siis seisis see veel kaks korda sama kaua aega seal kapinurgal ja ootas, et keegi temaga midagi veel teeks.

ja kui muidu jäävad küll poes ette puidust pärlid, siis kui neid vaja oleks - ei miskit. lõpuks midagi ikka Abakhanist leidsin ja ema andis ka oma vanad puupärlite varud mulle ja aretasin sellele kotile tilu-lilu peale.



hetkel võin ausalt tunnistada, et mul pole tegemisel ühtki kotti. aga selle ainsaks põhjuseks on ka see, et ma ei pääse poodi:P lõngapoodi st.

Esmaspäev, mai 15, 2006

kott nagu laupäevaõhtune palavik

see kott sai kootud juba hulk aega tagasi... ja mul polnud selle tegemine tegelikult üldse plaanis. aga kui ma nägin oma sõbranna kootud rätikut ja siis koju saabusin ja pilk oma lõngadel peatus, siis läks mõte sellise kiirusega tööle, et pidama enam ei saanud:P ja kuna sõbrannal oli sünnipäev ka tulemas, siis sai mõttest tegu. paraku unustasin ma kingitust üle andes küsida, kas ja kuivõrd mu mälu mind pettis.


see sinine lõng on seesama kunagi kaltsukast ostetud lõng, millest ma pole väga midagi teha osanud. vaid küünlakuukoti sisse on teda heegeldatud. ja roheline on mingi heegelniit (iiris?). lilled on heegeldatud viimases ajakirjas 'Käsitöö' ilmunud õpetuse järgi. lill on kotil mõlemal poolel - ühel pool rohelise südamikuga, teisel pool helesinisega. koti küljeõmblustele on heegeldatud rohelised nö katted ja sinna peale tikitud pärlid (pärlid on lilledel ka).

ja sel kotil on vooder sees. minu päris esimene voodriga kott (see kott valmis tegelikult juba enne eelmist musta kotti). ja lausa kaks lukuga sahtlit on. ilmselt tegelikult tehakse selliseid asju kuidagi teisiti, aga mina meisterdasin kaks lukuga kotikest ja õmblesin need omavahel kokku ja siis kootud koti külge. ja et kotti parem avada oleks ja lukuotsa üles leiaks, siis on sinna kinnitatud pärlirõngad.
kott on umbes selline A3 suurus...



tegelikult oli mul maikuu koti jaoks hoopis üks teine mõte. aga kui selline palavikuline kott juba sündis, siis milleks oma niigi kopsakat kotiladu veel täiendada. ja nii ongi selle koti nimeks 'saturday night fever'.

pealegi veetsin ma just nädala Londonis ja tundsin seal aegajalt igatsust oma varraste ja lõngade jms järele, sest uusi ideid tuli igal tänavanurgal. nii palju asju on (sh ka kotte:P), mida tahaks teha. samas on jälle hea kui mõtted jõuavad settida... muidu ma vist mattuks varsti mingite poolikute projektide alla. seni on õnnestunud kuidagi nii, et üle 2-3 asja korraga pooleli ei ole.

Esmaspäev, mai 01, 2006

ema kampsun

mul on olnud kaks koera - mõlemad äärdeilterjerid. neid sai usinasti kammitud, trimmitud ja pügatud ja seeläbi kogunes paras ports koerakarva, millest mu ema lasi lambavillaga segamini teha lõnga. esimesel korral sai hea lõng.
vanaema kudus sellest lõngast kampsuni mu vennale. mina kudusin sellest lõngast kampsuni oma emale. seda lõnga sai kingitud ja sellest lõngast sai sokke kootud.
teisel korral viis ema villa vist mingisse teise villavabrikusse, igatahes lõng ei olnud enam sama mõnus. endale kampsikut kududes hoidsin kudumi all vana käterätikut, sest muidu olin ma üleni karvane. lisaks tuli kehaosa natuke nagu kitsas (suured laiad palmikud) ja varrukas imelik pikk toru... igatahes sinnapaika see kampsun jäi. seisab siiani kapis kilekotis (kui kunagi jälle ette jääb, siis teen pilti ja näitan). ja seda lõnga on mul mitu tokki veel alles. samuti on emal veel mitu kotitäit koerakarva... osa peaks vist olema lausa sorteeritud - pehme pruunikas käppadest kammitud karv ja tume karmim seljakarv.

paar aastat tagasi tõi ema oma kampsuni minu juurde, et ma selle varrukaid lühemaks teen. olen seda seni ikka edasi lükanud, sest igasugu parandustööd ja harutamised ja kokkuõmblemised jms on kõige vastikumad asjad käsitöö juures. aga nüüd võtsin end kokku, kudusin varrukad lühemaks ja sain kappi ruumi juurde :)