Reede, august 28, 2009

must kass

tikkida tahaks. mõned toorikud on isegi valmis õmmeldud, aga toppimismaterjali ei ole. Raasikule võiks minna, aga ei saa end kätte võetud...

ema tegi millalgi mingid mustad püksid omal lühemaks ja tõi otsad mulle - et äkki läheb loomade tarvis vaja. ikka läheb.

eks teinekord olen jälle nii palju targem, et mustale riidele panen musta liimiriide. ja no äkki oleks musta villaga ka veel mustem. kuigi tegelikult see valge nii palju läbi ei kuma nagu pildilt paistab.

selline tähelepanek ka veel (et omal meeles püsiks): vatt ei ole toppimiseks ikka hea. poeg tegi ju jänese ja jänes sai rokaseks ja pesu tulemusel on valgest jänesest saanud nüüd selline kollakas.... nagu määrdunud. aga ega mul rohkem pole vana vatti ka kodus.

seenehooaeg ja hoidised

olgu kohe alguses öeldud, et me pole erilised kukeseenesõbrad. kui veel täpsem olla, siis lapsed on usinad seenekorjajad, aga ei söö mingeid seeni. aga kui mehe ema saadab kukeseeni, siis tuleb nendega midagi teha (lisaks tavapärasele seenekastmele). üsna sarnanse pirukaretsepti leidsin nii Thredahlia blogist kui ka Postimehest.

aga meie pere on ilmselt teistsuguse seenepirukaga nii harjunud, et selline variant tundub võõras. mees üle paari suutäie ei tahtnudki... äkki peaks proovima soolariisikatega?

tegelikult oli see minu teine katsetus kukeseenepirukaga. mõned nädalad tagasi tegin kukeseenerulli - no nagu ma teen tavaliselt seenepirukat. ainult riivjuustu asemel panin toorjuustu ja soolatud riisikate asemel olid kukekad. siis kommenteeriti ka, et seened on valed :P

oleme sel hooajal korra ka ise seenel käinud ja üks suurem purgitäis võiseeni on juba soolas. niiet vähemalt ühe "õige" piruka peaks talvel siiski saama. ma loodan, et siiski rohkem :)

ja lisaks seentele on kapis veel punasesõstra tarretist, kirsimoosi mandliga, mustikamoosi, punasesõstra mahla ja siirupit. külmikus on mustikaid, sõstraid ja suhkruga purustatud maasikaid.

Pühapäev, august 02, 2009

jäätisehooaeg

eelmisel suvel ostsime taaskasutuslaadalt vennaga kahepeale jäätisemasina. nõuka-agse. 25 krooni maksis. siis sai ühe korra mingit mustikajäätist tehtud ja masin jäi kappi seisma. minu kappi.

sel aastal tahtsin maasikatega proovida. otsisin mingit sobivat retsepti ja minusugusele laisale väga mugav asi jäigi silma - maasika-hapukoorejäätis. tõesti väga hea ja maasikane jäätis. ja ei mingit munadega mässamist. pane ainult komponendid blenderisse ja siis vala jäätisemasinasse.

tegin sama retseptiga ka maasikakooki. põhjaks pudistasin kaneeliküpsiseid ja segasin sulavõiga. panin selle segu keeksivormi põhja. siis tegin maasikatest, suhkrust, hapukoorest ja vahukoorest segu, lisasin zelatiini. valasin selle küpsistele ja lasin tarduda. ja kõige peale sulatatud shokolaadi. taaskord - väga hea asi:)

sama retsept toimib täiesti edukalt ka mustikatega. selline tõeliselt tume jäätis...

maasika-valgeshokolaaditort

kui ma sain jõuludeks Anni Arro raamatu "Haapsalu kohvikuid ja retsepte", siis seal jäi pilk pidama maasika-valgeshokolaaditordile. see tort nägi fotol nii ahvatlev välja ja ma mõtlesin, et kunagi suvel võiks seda teha... ja nüüd suvel mul see meenus - napilt enne maasikahooaja lõppu.

koogi põhjaks oli vaja teha shokolaadiga biskviit. selle tegemiseks olen ma liiga laisk. mõtlesin, et ostan poest, aga poes selgus, et müügil on vaid saksa kolmekihilised tordipõhjad ja seda ma ei suuda osta. ostsin hoopis kaks pakki pruune Selga küpsiseid ja purustatuna segasin võiga.

järgmiseks takistuseks minu jaoks sai pealmine kiht, kuhu läks vaja vahukoort ja kodujuustu. ma olen sellises koosluses teinud varem kaks kooki ja ei ole neid suutnud üle poole tüki ise süüa. kuidagi väga rasvane ja raske on. asendasin kodujuustu ricottaga. tavaliselt ma teen tarduvaid kooke jogurti ja/või vahukoore ja/või kohupiimapastaga ja siis on see pealmine mass selline pehme ja ühtlane, aga nüüd ricotta tegi selle vahelduseks hoopis selliseks natuke teraliseks. sidrunimahl jäi mul ka panemata.


kook sai väga hea. või siis koogid - ma nimelt tegin ühe koogi sõpradele ja peo lõppedes tõdesid nii lapsed kui mees, et seda võiks ka sugulastele pakkuda. nii ma siis järgmisel hommikul asusin järgmist torti tegema. mu ema ja poeg tellisid selle ka oma sünnipäevalauale (neil on ühel päeval sünnipäev, nii et ehk piirdume ühe koogiga;))