kolmapäev, veebruar 29, 2012

ühed mustad mõlemad

leidsin arvutist ühe foto mustast kassist ja teise foto mustast koerast. millegipärast ei olnud kumbki seni veel siia jõudnud.
puudel paistavad kollased lehed... rohelised võiksid juba tulla. soojaks võiks minna. kevad ja suvi võiks tulla...

hulk aega ei olegi tikkinud. kui TAST algas (või õigemini oli juba alanud), siis mõtlesin, et võiks ju täitsa osaleda. kord oli mõte pisteid kassidele teha, siis oli mõte paar vanunud kampsunit kotiks tikkida. kuni lõpuks ei teinud ei seda ega teist. äkki järgmine kord...

tundub, et nüüd on kõik seni tehtud suured loomad siia jõudnud ja võibki jälle uusi teha:)



pühapäev, veebruar 26, 2012

ilusad käpikud ja igav sall

mees oli kindatu. poest sai ostetud ühed õmmeldud sõrmikud, mille õmblused rebenesid juba esimesel kandmiskorral. jõuluaegsetest hallidest sokkidest oli lõnga alles ja nii saigi kindad varrastele loodud. põhimustri alge on pärit Krentu tehtud kinnastest (mille alusel ka eelmised sarnased käpikud mulle ja vennale tegin). mehe kinnaste jaoks pidin mustrit veidi suurendama ja kuuse kinda tippu aretasin ise.

mulle endale hirmsasti meeldivad need kindad. peaks omale uued kuduma samadest lõngadest. mu enda vasakul kindal kulus peopessa auk ja pöidlasse auk. ma ei saagi aru, mis asja ma selle vasaku käega teinud olen. pöidla kudusin uue ja peopesa nõelviltisin terveks.

kindad on kootud kolmekordsest Raasiku lõngast. vardad nr 3 ja 4x18 silmaga.

ja siia ka pilt maailma kõige igavamast sallist. mõne aasta eest sai mehele ilus sall kootud, mida ta ei kandnud. põhjuseks salli liigne pikkus ja ... lopsakus. jope alla tõesti ei mahtunud. kui ümber kaela keerata, siis ei läinud lukk kinni ja kui vähem keerata, siis paistis jope alt välja. nüüd harutasin selle salli üles ja tegin uue. ehk leiab rohkem kasutust.

laupäev, veebruar 25, 2012

esimesed sõrmikud

katsetasin eelmisel kevadel sõrmikute kudumist. ausalt öeldes ei oskagi öelda, miks ma need sellised roosad tegin, sest roosakandja ma ju ei ole. ilma igasuguse mustrita tegin sellepärast, et eks ma natuke pelgasin nende kudumist. võimalik, et roosa põhjus oli selle konkreetse lõnga üleküllus minu kapis ja selles, et samasugused roosad lukud on mu jopel. alles hiljem selgus tõsiasi, et selle jopega käin ma siis kui on soojade käpikute aeg.

veel mõned aastad tagasi olin ma veendunud sõrmikukandja. aga üleelmisel (oli vist?) aastal kudusin omale käpikud ja nüüd ei taha sõrmikuid enam üldse kanda. kannan kas käpikuid või siis poolkindad/torusid. sõrmed vabad tunne on hulka mõnusam...

lisan siia ka paar linki, kus on õpetatud sõrmikute kudumist.

kolmed kindad

lõpuks ometi jõudsin õue koos kinnaste ja fotokaga.

juba sügisel kudusin endale pika "säärega" poolkindad. täppidega. ilusad on, aga täheldasin, et ma eelistaks nende torude puhul siiski ilma pöidlata varianti. kui on ainult auk pöidla jaoks, siis on neid näiteks poes mugavam nö üles lükata ja õue minnes jälle kätte tõmmata. ruudulised on vanema poja kindad. mõlema kindapaari lõngad on Raasikult.

noorem poeg sai Raasiku sinistest maavillastest omale käpikud ja tema on ka kõige usinam kindakandja sel aastal olnud. käpikud käisid just pesus ja on muutunud mõnusaks pehmeks ja karvaseks. ei mingit karedust, millest maavillase lõnga puhul ikka räägitakse.

reede, veebruar 24, 2012

veebruarikuu tort

tordi maitse osas ei oska veel kommenteerida, aga välimus on ilus. retsept pärit siit.

kaneelilõõtsa taigen on kerkimas. seda tegin ka nädala eest ja pere kiitis heaks. on tõesti hulka mõnusam kui kaneelisaiad.

hiljem:
millegipärast kerkis lõõts seekord ahjus nii palju, et voolas üle vormi servade ja tuba oli paksu suitsu täis. aga maitset see ei rikkunud õnneks.
tort oli ka hea:)

reede, veebruar 03, 2012

jaanuari koogid mustsõstramoosiga

isegi kui ma mõtlen, et tegelikult ei ole mul siin midagi öelda, siis käin ma ise siin ikka aegajalt otsimas ja vaatamas, mis kooki ma millalgi teinud olen ja kuidas see retsept ikkagi oli. sel põhjusel saab ka seekordne koogipostitus siia kirja pandud.

jaanuaris on meil peres paar sünnipäeva, mis nõuavad minult panust vähemalt koogi näol. sel korral sai taaskord tehtud sellist kooki, mida varem teinud ei olnud. see mustsõstra-shokolaaditort jäi alles jaanuarikuus mul blogirullis silma ja panin sellele tärni külge, et vajab proovimist. isegi mustsõstramoosi olin suvel ise teinud ja oli kohe kapist võtta. tordipulbrite osas olen ma seni olnud üsna skeptiline, aga see "Erika" pulber on täitsa pädev ja leiab ilmselt kasutust teinekordki. see pealmine toorjuustu-vahukoore-mustsõstrakate on lihtsalt super. oli hea tort ja kadus vaagnalt hetkega.

just sellest kattest ajendatuna tegin veel teisegi mustsõstrakoogi. põhja küpsetasin poolest pakist "Erika" pulbrist. sellele tegin jogurtitarretise. ja kõige peale selle toorjuustu-vahukoore-mustsõstrakatte. superluks:)