Reede, oktoober 12, 2007

seened ja lõng

sai möödunud nädalavahetusel jälle kogu kambaga seenel käidud. sedakorda siis saagiks suurem kogus kuuseriisikaid ja võiseeni. ja päev varem oli meil tööjaotus - naine seenel ja mees kalal:P igatahes talveks on seenepirukaga mureta:) (tõe huvides tuleb öelda, et värsket koha sõime ka) aga lisaks sai korjatud ka selliseid seeni nagu habeheinikud. nende kupatamisvesi oli nii tumepruun, et hoolimata öisest kellaajast (kell 2) ei suutnud ma maha matta mõtet lõnga värvimisest. õnneks ei olnud mul sobivat lõnga öösel võtta, nii et ma ei asunud kohe värvima:P aga värvimata see lõng ei jäänud. kuna lõngatoon üsna kahvatu jäi, siis panin kõrvale ka tavalise maavillase lõnga, et värvusevahe siiski näha ka oleks. mingit peitsi ma ei kasutanud. kui nüüd järele mõelda, siis polegi ma kunagi peitsinud.

ma olen kunagi aastaid tagasi ka lõnga värvinud. ükskord värvisin sibulakoortega - sellest saadud tooni kujutab ilmselt igaüks ette. siis olen värvinud ka tulbi kroonlehtedega - jäi selline kahvatu vanaroosa toon. ja mingi asjaga värvides jäi hele kahvaturoheline, aga ma ei suuda meenutada, mis taim see olla võis...

ja mütsikandmishooaeg on minu jaoks alanud. tegin endale selleks puhuks ühe talvisest mütsist natuke õhema mütsi. sellise heegeldatud pibo vms. kasutasin mingeid täiesti suvalisi kodus leiduvaid lõngu, st heegeldasin kaks lõnga koos. see lill on niisama ajaviiteks tehtud ja ei ole sinna tegelikult kinnitatud. et nii ma seda kandnud ei ole. aga eks põhimõtteliselt võib sinna külge midaiganes tilulilu kinnitada. oleks minust vaid tilulilu kandjat...

Kolmapäev, oktoober 03, 2007

sokiteraapia

viimastel kuudel olen ilmselt kudunud mitme aasta sokinormi. ma ei kujuta ette, mida tehakse kõikide nende sokkidega, mida mõne dkoovad iganädalaselt... millegipärast viimastel aastatel minul enam eriti villaseid sokke ei kulu. ahiküttega korteris ja esimesel korrusel elades olid mul sokid jalas vast 9-l kuul aastast. isegi villastes sokkides võisid jalad olla kui jääpakud. nüüd enam põrand nii külm pole ja sokid ei kulu käimisega läbi. samuti käisid kunagi lapsena talvesaabastesse ikka villased sokid... ja uiskude sees olid sokid... ja suusasaabastes... uisutamise ja suusatamisega ma enam ei tegele ja niisama saabastesse pole ka nagu olnud vajadust sokke panna. ja kuna mul on üsna suur jalg, siis koduse jalgade külmetuse vastu on aidanud mehe villased sokid. tal on mõned termosokid ja paar paari ema kootud villaseid sokke. lastele on ka sokid kudunud ikka vanaema. ja neile õnnestub villane sokk jalga saada vaid haiguse ajal.

praegu meenus mu ema jutt - see, mida teed aastavahetusel, seda teed terve aasta. viimasel aastavahetusel ma kudusin sokki:P ja nüüd olen kudunud üle mitme aasta juba seitse paari sokke. hakka või neid jutte uskuma:P tegelikult on asi pigem selles, et mul on miski käsitöökriis... tahaks teha midgai, aga ma ei tea mida. sokkide kudumine tundub siuke turvaline tegevus olevat:P

sinised lastesokid sai kootud katsikukingiks. esimesed tundusid liiga väiksed ja siis sai teine paar tehtud. katsikule pole aga siiani jõudnud:P
ühed roosad titasokid sai veel tehtud, aga need läksid kingiks enne kui pildile jõudsid.
punaste ruutudega sokid kudusin suvel maale sõites. haarasin mingid suvalised lõngad kaasa... üks varras jäi kuskile maanteeäärde maha...
pruunid sokid on kootud ema antud lõngast (tal on sellest lõngast kampsun). kui ema seda lõnga Raasikul ostis ja seal küsiti, mida sellest teha plaanib, siis ema ütles, et veel ei tea - äkki sokid. sellepeale sai lõngatädi peaaegu et kurjaks - kuidas nii ilusast lõngast siis sokke teha võib. ema porises selle peale vastu, et kas sokid ei võigi siis ilusad olla. aga ise ta sellest lõngast omale sokke igatahes ei kudunud:P
hallidesse sokkidesse on kootud lisaks koeravillane lõng. täitsa imelik kui ruttu saavad valmis ühed suured sokid kui neid kududa neljakordsest lõngast ja jämedate varrastega (vist oli nr 3).
kõik lõngad peale koeralõnga on pärit Raasikult. koeralõngas on minu kunagise äärdeilterjeri vill pooleks lambaga.