Kolmapäev, juuli 22, 2009

poekott ja tekikott

vahel kaltsukas käies näed mõnd kangast ja kohe tunned, et pead selle ostma... kas siis mingi lapiteki või poekoti jaoks. isegi kui kohe pole plaanis õmblema hakata, siis ei saa väärt kraami ju poodi jätta. huvitav, et uue kauba poodides mul sellist tunnet ei teki... aga see oleks hirmus kui seal ka tekiks, sest ka sellised ootel kangavarud on juba päris hirmutavad. eriti kuna ma ju ei õmble eriti palju...


vot selle kanga puhul ma teadsin kohe, et sellest tuleb teha kott. või kotid. mingil hetkel õmblesin ühe ka peaaegu valmis. sangad olid puudu. nüüd kui ma peale õmblemise muud eriti teha ei saa, siis lõpetasin ühe koti ja tegin valmis ka teise.

ühest kotist sai tekikott:D

Teisipäev, juuli 21, 2009

tekk väikesele inimesele

tõe huvides tuleb kohe öelda, et see õmblustöö ei ole nüüd sugugi viimaste päevade tegemine, vaid valmis umbes kuu tagasi. aga üle sai antud alles täna.

juba mõnda aega oli minu peas mõlkunud mõte, et oleks vaja natuke jälle riidelappidega mängida. esialgu mõtlesin teha midagi punastes/roosades toonides. kuid paraku on minu kangavarud selles osas nirud. millegipärast leidub seal peamiselt siniseid, rohelisi, kollaseid ja oranze toone.
siis sain ootamatult teada, et üks sõbranna on kohe-kohe teist last saamas. ja kuna ta ei avaldanud lapse sugu, siis otsustasin teha teki, mis sobiks nii poisile kui tüdrukule. selline see tekk sai:


mõõdud 122x122 cm
mulle tundub, et vatiin oleks võinud natuke paksem vahel olla. kahjuks ei taibanud ma seda enne kui juba tepitud oli... et midagi on väheke valesti. eks teinekord olen jälle targem.


leidsin piltide hulgast ka ühed heegeldatud papud, mis millegipärast siia jõudnud pole. kingipakki läksid need koos eelmise lapitekiga. sellise mustriga (tegumoega?) papusid heegeldasime me kunagi koolis. tookord pidime need tegema heegelniidist ja see oli paras piin. minul need välja ei tulnudki. suutsin vist tallad ise teha (kuigi ka need kippusid lokkima) ja ülejäänud heegeldas üks klassiõde. nüüd aastaid hiljem sain täitsa ise hakkama :) värviline lõng on värvitud munavärvidega ja kuna seda ei olnud nii palju, et oleks kaks ühesugust välja tulnud, siis sai teisel värvid vahetusse pandud.

Esmaspäev, juuli 20, 2009

elevant lillepeenras

selle elevandi joonistasin ma juba talvel ja siis sai ta ka valmis õmmeldud. aga ilma tikandita lebas ta minu sahtlis ikka päris tükk aega. esialgse mõtte kohaselt pidi ta hoopis sellise kerge idamaise alatooniga tulema. aga ma kuidagi ei suutnud seda tikkima hakata, sest tikand ei tahtnud sõrmeotstest (või siis niidist ja nõelast) välja tulla. kuni ühel soojal suvepäeval sündis hoopis selline lilleline elevant.













nüüd peaks vahelduseks õmblustöödega tegelema. esiteks on käsi haige, mis ei lase kududa/heegeldada, ja teiseks ei ole varuks ka ühtki väikest tikkimisootel looma kui peaks tulema tikkimistuhin...

Teisipäev, juuli 14, 2009

mummuline karu

sai vahelduseks jälle natuke tikitud. hea kui mõni täistopitud loom sahtlis ootamas on:)

minu jaoks on neil loomade tikkimisel kõige trikim koht  alati seljatagune. kalal on mõlemad küljed enamvähem ühesugused. samuti kukel ja siilil. aga jänes ja kass ja karu üldjuhul siiski pole topelt silmapaariga. kuigi naerev ja nuttev jänes ühes võiks ju täitsa olla...

ja kuigi tikitud loomi on blogides juba palju näha olnud, siis selja tagant ei näita neid keegi (vabandan kui olen kellegi kätetöö kahe silma vahele jätnud).  no igatahes... kuna mu esimene mõmmik ei ole veel kodunt jäädavalt lahkunud, siis pildistasin hetke, kus kaks karu olid ninali lennanud:D

Teisipäev, juuli 07, 2009

väikestele tüdrukutele

mind on juba mõnda aega huvitanud kui kähku valmib üks heegeldatud lastemüts, et seda 70 krooniga müüa. selle väljaselgitamiseks võtsin kotist suvalise puuvillase heegelniidi ja hakkasin heegeldama. ja muudkui heegeldasin ja heegeldasin, aga ei saanud sugugi nii ruttu valmis nagu oleks võinud arvata. võibolla oli heegelnõel liiga peenike (nr 1). võibolla ma olen aeglasem heegeldaja kui ma arvasin (samas selle endale tehtud bareti sain küll üsna kähku valmis).
vähemalt üks kera heegelniiti on nüüd vähem. mustrit kuskilt ei jälginud, tuli nagu tuli.

ja rätiku tegin sel lihtsalt põhjusel, et sai natuke abistatud Kristelit rätimustri leidmisel ja tekkis huvi ka endal see muster ära proovida. see rätik valmis küll oluliselt kiiremini kui müts, aga peab märkima, et ka heegelnõel oli nr 3.

kuna mul pole siin käepärast ühtki armast väikest tüdrukut, kellele need pildistamise ajaks pähe panna (poisile on paras küll, aga no ei sobinud), siis tuleb ilma hakkama saada. sobivat pildistamisilma ei oska ka leida ja üldse ei lähe see asjade pildile püüdmine viimasel ajal. aga ajaloo huvides siin nad siis on.