rabarberihooaeg

ma ei olegi vist kunagi varem nii varakult hoidistama hakanud. kunagi on küll rabarberist moosi tehtud ja seda jäässe pandud, aga see on ka hiljem toimunud kui maikuus.

igatahes räägiti ühes toredas seltskonnas rabarberijook nii heaks, et ma pidin ise ka proovima. kõigile maitses. on tõesti hea ja erakordselt lihtne teha. kuna ma rabarberite hakkimisega hoogu sattusin ja arvasin, et 8 liitrit mahla meil kohe joomiseks on liiga palju, siis tegin poolest kogusest siirupit.

joogi tegemisest jäi järgi hulk magusat rabarberiködi, mille segasin vahukoore ja kohupiima ja sulatatud valge shokolaadiga. natuke lisaks zelatiini ja panin külma. enne söömist peale vanillisuhkruga segatud maasikad. lapsed põlgasid küll selle valge osa magustoidust ära, aga minu meelest oli täitsa hea koos maasikatega. ja tänu lastele saan seda veel homme ka süüa:)

must loom

midagi kuduvate koeraomanike rõõmuks;)




selle koera toorik oli tegelikult valmis juba ammu, aga jäi kuidagi sahtlis muu kraami ja kahe silma vahele. nüüd lõpuks jäi näppu ja sai omale silmad ja nina pähe. no ja natuke muud värvi ka.

pika kaelaga loom vol 2

tikkinud olen. kudunud olen. õmmelnud olen. heegeldanud olen ka. päris hunnik asju on, mis ei ole siia jõudnud, aga ma olen vist jälle seisus, et milleks see kõik...

see pika kaelaga loom läks ühele väga väikesele inimesele kingituseks.

head emadepäeva!

enne emadepäeva on kuidagi kiire olnud. pea muid mõtteid täis kui emale kingituse tegemine. pigem tuletan aegajalt poegadele meelde, et vanaemadele vaja kink-kaart teha. et ehk siis on meeles ka oma ema:P nii et sel aastal tegin jälle ühe kiire prossi. seekord midagi õrnemat kui varem. loodetavasti meeldib.

ja kuna emadepäeval läheme ikka minu emale külla, siis on ka koogi tegemine minu rida. tegin sel aastal kohvi-kohupiimatordi. retsepti muutsin nii palju, et põhja tegin shokolaadiküpsistega. maitsnud veel ei ole, aga mittetardununa oli see mass küll väga hea:)

teksakott

ma tõesti kadestan inimesi, kes kergel käel omatehtud asju kingivad. kui ma lähematele sõpradele ja sugulastele seda veel teha julgen, siis võõramatega on raskem. asi polegi selles, et mida kinkida, vaid pigem selles, kas mind ikka normaalseks peetakse kui ma ise kingituse olen teinud:P endatehtud asjade kinkimise foobia ilmselt:D

aga mõni aeg tagasi ostsin kaltsukast ühed teksased. ma pole küll mingi teksakotiaustaja, aga need sääred istutasid hetkega kotimõtte minu pähe. esialgu on neist säärest saanud vaid üks kott. küll teine ka tuleb. voodriks sai kotile kaltsukast ostetud lilla triiksärk. ma ostsin selle tegelikult oma mehele, aga ta ei saanudki seda teada. enne läks mul kiiresti sobivat voodrit vaja:P koti kinnis valmistas kergeid probleeme. lõpuks otsustasin takjapaela kasuks. ma küll ei kujuta ette kui kaua see vastu peab... äkki oleks trukk ikka parem lahendus olnud... ühe karabiini õmblesin ka jälle sisse, et sinna võtmeid riputada.

ise jäin oma tööga täitsa rahule. poeg arvas ka, et ilus kott. homme paneme sinna koti sisse kommi ja veel midagi vahvat ning poeg kingib selle oma klassiõele.