kolmapäev, detsember 27, 2006

viimane triibuline

kui peres on neli inimest ja juba kolmele neist on jõulukingiks tehtud sall, siis on ju täiesti loogiline teha ka neljandale sall. eriti kui erilisi kingisoove esitatud pole ja omal kah pea ideedest ei pakata.

tegelikult hakkasin seda salli tegema vennapoja salli kudumises tekkinud pausi ajal. ja mõtlesin selle hoopis endale jätta kui pooleli olevat salli valmis ei peaks tegema. (sest ei kõlba ju jätta ainsana sallita seda inimest, kellele on vihjatud, et ta salli saab). ja oleks omale kudunud sinise mütsi ka... aga läks nii, et kõik sallid said valmis ja läksid kingikotti.

selle salli unustasin ka mõõtmata. aga ma arvan, et see on punase salliga samas mõõdus.

kingisall

ma hakkasin vahepeal endale vesti kuduma. aga see viis mind parajasse masendusse, sest kui ma olin umbes 10 cm ringvarrastel kudunud, siis mulle tundus, et oleks ikka vist võinud veidike rohkem silmi teha. kudusin veel natuke hambad ristis ja siis mõtlesin, et võiks veel mõned sallid kududa:P selline lollikindel värk. ja no jõul ka tulemas. ja selgus, et vennapojal oleks salli vaja küll...

selle salli täpseid parameetreid ma kahjuks öelda ei oska, sest varrastelt tulnuna ta kingikotti läks. viimasel hetkel meenus pilti teha. aga üle pooleteist meetri ta on, sest oli pikem kui salliomanik. ja narmad said nüüd pikemad ja meeldivad mulle rohkem kui eelmise salli jupatsid. aga lõng on liiga peenike. ma mõtlesin, et jäängi seda kuduma. vahepeal juba loobusingi. aga siis jõudis minuni info, et tulevasele omanikule olla juba vihjatud, et saab jõuluks salli. mis jäi mul muud üle kui taas kuduma hakata.


lõngaks on Novita Nalle ja seda kulus natuke alla 300 grammi (kaalu mul pole, aga silma järgi vaadates võiks olla nii palju).

pühapäev, detsember 17, 2006

lippadi-lappadi: lõpp

kodu ja auto, stroomi ja lohusalu rand, mõned mänguväljakud ja spordiplatsid, Viljandi lossimäed, Hurmiorg, vanaema õu... ja veel mitmed paigad, mis esialgu ei meenu, on need kohad, kust võiks leida selle teki tegemiseks kulunud lõnga ebemeid. aga ilmselt on tuul need juba laiali puhunud.

ma ei välista võimalust, et järgmisel suvel midagi sarnast jälle ette võtan, sest seda tekki tehes tekkis paar mõtet, millist tekki veel teha võiks (uus ja sel hetkel palju toredamana tunduv idee tekib ikka siis kui natuke tööst tehtud:P). samas pole saabuval suvel enam ilmselt sellist vabadust oma aja kasutamise osas - et lapsed-lõngad autosse ja randa. aga eks näis.

teoreetiliselt peaks mul nüüd kodus umbes 1,7 kg lõngu vähem olema (mul pole täpsemat kaalumismasinat kui mingi margapuu, nii et väga täpne see ilmselt pole). päris tavalised maavillased lõngad on enamvähem otsas, aga millegipärast ruumi pole juurde küll tekkinud. teki suurus on umbes 190x140 cm. mehele peaks nii suurest tekist piisama teleka ees mõnulemiseks. kuna pojad kah teleka ees aegajalt tekki peale küsivad, siis vähemalt ei jääks tekid kapinurka seisma kui ma kunagi veel mõne tegema peaks:P

pilt on selline nagu ta on... kuigi ma naiivselt kogu aeg lootsin, et õnnestub pildistada ehk paremas valguses ja parema nurga alt. aga no ei oska mina sellist suurt asja pildile püüda sügistalvises pimeduses.



***************************
ja ma märkasin, et see paik siin on olemas olnud juba üle aasta. ja rohkem kui korra olen ma mõelnud, et milleks mulle seda vaja on ja lõpetaks selle jama ära. aga samas on sellel siin üsna meeldiv nö kontrolli-efekt. kas oleks ma nt kasvõi selle teki valmis teinud kuima poleks teinud esimest lappide-teemalist postitust?
kui keegi ei tea, sis pole seda olemas... ja isegi kui oled välja öelnud, et midagi tegemisel ja keegi selle valmimise kohta ei küsi, siis endal on raskem käega lüüa. mul vähemal küll.

neljapäev, november 30, 2006

rohkem salle

mõni aeg tagasi nägi vend mu pikka salli ja arvas, et tal oleks ka tegelikult uut salli vaja. et vana on kuskile kadunud. seda võimalust ei saanud mööda lasta, sest vend on selline tegelane, kellele on alati väga raske jõulu- ja sünnipäevakinke teha. kuidas sa ikka "vaikust ja rahu" kingid. just seda ta tavaliselt soovib.
kuna värvieelistused puudusid, siis olid mul üsna vabad käed. kolmandat sama tüüpi triibusalli teha ei tahtnud. ragistasin ajusid ja surfasin netis. ja siis mõtlesin välja - parempidi-pahempidi koega tekkivad reljeefsed pikitriibud! ja kui ma oleks sellele mõttele jõudes surfamise lõpetanud, siis ma polekski teada saanud, et see pole üldse originaalne mõte. selgus, et sellel 'Moguls scarfi'l on õpetuski on netis olemas. ja nii ma siis lükkasin salli nihkesse ja tekitasin narmad. need oleks võinud tegelikult hulka pikemad olla, aga siis oleks lõnga ka palju rohkem kulunud (ma algul naiivselt lootisin, et kahest tokist piisab täiesti).



* lõng on Novita Isoveli - alles kodus avastasin, et väga sobiva nimega lõng sai ostetud. lõng sai selline, sest kui idee on tulnud, siis tuleb ju kohe poodi tormata, et saaks tegema hakata. kindel mõte oli, et üks lõng on must ja teine üleminekutega. ja kare ei tohtinud olla. praegune oli sobivaim valik pakutavatest lõngadest. kuna ma tol hetkel mujale ei pääsenud, siis pidin leppima Prismas pakutavaga. lõnga kulus umbes 350 grammi (2 tokki musta ja poolteist kirjut)
* vardad nr 5
* salli pikkus 177 cm (koos narmastega), laius vabas olekus 11 cm ja laialitõmmatuna 28 cm.

kolmapäev, november 15, 2006

punane sall

eelmisel aastal sai üheks jõulukingituseks tehtud müts. selleks aastaks on siis ka üks jõulukink valmis - pikk sall. peaks mütsiga sobima küll...
sall on kootud samamoodi nagu mu enda sall - umbes 350 silma vardal ja igal real uus lõng. ripskoes. rea alguses ja lõpus on jäetud pikk lõngajupp, mis siis hiljem on omavahel sõlmitud ja jäävad narmasteks. salli pikkuseks on 155 cm (+narmad) ja laiuseks 18 cm.

laupäev, oktoober 21, 2006

roosamanna

mul on kaks poega. seega pole mul vähimatki põhjust teha mingeid nukuriideid ja roosasid vidinaid. aga vahel ju tahaks:P siis on hea kui mõnel sõbrannal tütar on (enamusel on siiski millegipärast pojad:P).



ja nii saigi pisike Paula omale teiseks sünnipäevaks nuku ja roosa käevõru. nukk oli tegelikult juba varem olemas. aga mulle tundus, et ühe väikse tüdruku nukk võiks ikka roosas kleidis olla ja nii sai siis uus roosa kostüüm heegeldatud. roosa-valge-punane käevõru on minu peaaegu esimene cerniti-katsetus. cerniti pallid on kummile aetud, niiet peaks ilusti üle käe venitada saama. sünnipäevalaps ei tahtnud seda veidrat asjandust peo ajal küll ümber käe panna, aga eks sellele võib mingi muu kasutuse ka leida ju...



ja kuna see juba selline roosa postitus on, siis panen siia ka ühe kaelakee pildi. suur roosa pall (millegipärast fotol lillaka varjundiga) on heidest keritud ja pesumasinas pestud. lamedad ja ümmarguse dhelmed on cernitist, piklikud ja pisikesed ümmargused on pärit Abakhanist. kaelapael on heegeldatud. et selline niisama katsetamise mõttes tehtud asi...


tegelikult on mul paar asjalikumat asja ka ikka tegemisel. lapimajandusega tahaks ikka sel aastal veel ühele poole saada ja kotiprojekti koti tasku hakkab ka juba valmis saama:P

reede, september 29, 2006

kaks prossi

mu pojal ja mu emal on ühel päeval sünnipäev. ilmselt sel põhjusel on mu pea enne seda päeva täis vaid poja kingisoove ja ema jaoks mõtteid enam eriti ei jagu. eks oma osa mängib ka see, et juba mitu aastat pageb ema selleks ajaks välismaale ja nii mul on teadmine, et tema kingitusega on kauem aega kui lapse omaga... nüüd sai lapse tähtis päev mööda ja ema naaseb kodumaale...

sobival hetkel meenus mulle manni tehtud pross ja see, et seda nähes tahtsin ma ka midagi sarnast proovida (ahvipärdik olen... ma tean küll:P). nüüd oligi hea võimalus ühendada katsetus ja kingitus. tegelikult mõte emale pross teha tuli mul juba varem kui Kajakas prossi tegi. aga siis ma veel ei teadnud, milline see tulla võiks.

need prossid on tehtud ema talvemantlitele mõeldes... üks on selline rohelise ja mustaga, teine punakaslilla. eks näis kuidas nad reaalselt kokku sobivad. a mu ema on nii osav küll, et neile sobiva koha leiab:)

rohelise servaga prossi südames on suur puust kuul (pärliks on seda raske nimetada) ja peale on liimitud helerohelised helmed/litrid (pärlinduse terminoloogia on tume maa). nõelad on neil tegelikult veel puudu kui siiralt aus olla...

kolmapäev, september 06, 2006

triibuline sall

kevadel tegin omale mütsi. nüüd suvel tegin siis salli. kas sügisel kindad tulevad... see on juba kahtlane.

tegelikult olin sellise salli plaan olemas kohe kui müts valmis sai, aga vastu suve tundus salli kudumine kuidagi... talvine tegevus:P aga nüüd kui suvetöö-lapid enamvähem valmis (st ma juba arvasin, et ongi valmis, aga lappe põrandale laotades selgus, et oleks ikka veel vaja teha), otsustasin salli ka ikka teha.


sallil on pikkust 213 cm ja laiust 21 cm. mahub ikka mitu korda ümber kaela keerata. ja üsna mitu lõngakera sai vähemaks. mis omakorda tekitab probleemi - kas ma siis kinnaste jaoks peaks juurde ostma või tulevad kindad lihtsalt natuke "lahjemad"...

laupäev, august 05, 2006

kaks kala

kuna vahepeal õnnestus mitmele kotile ilma suuremate viperusteta vooder õmmelda, siis võtsin end kokku, et õmmelda valmis ammu alustatud kala. teppimine läks edukalt - ei ühtki niidikatkemist ega vigast pistet. aga siis õnn pöördus ja algas mu närvide hävitamine. niit katkes pidevalt, masin jättis pisteid vahele. ma-sen-dav. aga ma olin nõuks võtnud see kala valmis teha. ja valmis ta sai.
ja kuna see kala kingituseks pidi minema ja tühja kõhuga kala kuidagi hale oli, siis tuli mõte teha selle kala kõhtu teine kala. esialgne mõte oli kasutada vatiini ja teppida jms. aga siis meenus mulle postitus Susa blogis, kus ta täitis mänguasja kilekottidega. ja kilekottidest mul juba puudust pole. väga hea võimalus nende varusid vähendada.
lõikasin kala koos saba ja uimedega ühes tükis välja. lükkasin sabasse kilekoti ja teppisin käsitsi mustri. sama tegin uimedega. ja siis polnud muud kui toppida kõht kilekotte täis ja kõhualune kinni õmmelda. ja see pisem kala mahub täpselt suure kala kõhtu.

lippadi-lappadi vol 2

kuna enne maalesõitu jäid mütsilõngad ostmata, siis võtsin kaasa hunniku lõngakerasid, et jätkata lappide heegeldamist. minu kurvastuseks said mul enamus kerasid liiga ruttu otsa. nüüd on alles veel vaid (üht tooni) rohelist, sinist, kollast, punast ja valget lõnga. kui seni arvasin, et ehk õnnestub piirduda vaid villaste lõngadega (ok, pruun oli juba enne mittevillane), siis tundub, et pean siiski kaasama töösse ka mittevillaseid lõngu. juurde osta ma küll midagi ei taha... ikka hävitaks olemasolevaid varusid.

reede, juuli 21, 2006

minikott


vaevalt jõuad mõelda, et niipea ei tee ühtki kotti kui tekib lausa karjuv kotivajadus. kui ikka suvekleidil pole taskuid ja jakki selga ei pane ja suure koti jagu kraami kaasa ei võta, siis kuskile peaks ometi autodokumendid ja raha ja telefoni pistma.
mõeldud-tehtud. lõng oli kastinurgas olemas juba ammu ja nüüd jälle üks kera vähem. kott on kootud, rihm on heegeldatud. lill on viimasest ajakirjast "Käsitöö". algselt pidi see lill ja veel mõned teised minema ühele võrksärgile kaunistuseks, aga tegemise käigus mõte muutus ja heal juhul leiab see uus mõte väljundi järgmiseks suveks.
kott on selline cd-karbi suurune umbes. voodri ja lukuga.

kolmapäev, juuli 19, 2006

lihtne kudum

rannas heegeldamine nõuab ohvreid - millegipärast tahavad lapsed olla vee ääres ja kui vaadata seal mängivaid lapsi, siis paistab alati päike selja tagant. ja nii õnnestus mul oma selg ära põletada... ja kuna mu mõningad soojailmariided on sellised, et turi katmata, siis oleks ju vaja see ära peita, et pidevalt lõõmav päike enam ei põletaks (seda muret nüüd hetkel muidugi enam pole). olin äsja ostnud uue ajakirja "Moda" ja seal oli just selleks otstarbeks üks "lihtne ja geniaalne kudum"(mudel nr 16). sobiv puuvillane lõng oli ka kodus olemas, nii et jäi üle vaid vardad haarata. seda kududes ei olnud ma küll sugugi kindel, kas selline neljakandiline lapp ka seljas enamvähem normaalselt istuma jääb. aga tuleb tõdeda, et on täitsa ok. ma kudusin selle küll lühema kui õpetus ette nägi ja vist ka kitsama, ilmselt seetõttu hoiab ta rohkem keha ligi kui ajakirjafotol. tegelikult on see mul ka venitamata... siis ilmselt läheks suuremaks. aga ma ei tea kas ma seda tahaksingi...

pilt on tegelikult tiba nigel, aga ma ei vaadanud seda enne kui pildistaja juba lahkunud oli...ehk mingi mulje ikka saab asjast.

lippadi-lappadi


ega siis lastega mänguväljakul või rannas olles saa niisama käed rüpes istuda. ja kuna lugeda ei saa, siis tuleb omale muu tegevus leida.

reede, juuni 30, 2006

lillad õied

vaevalt sai esimene lilla kott valmis kui tuli idee, milline võiks olla veel üks lilla kott. raamatust "200 heegeldatud ruutu" leidsin sobiva lillemotiivi (pojeng, nr 87), kodustest varudest lõngad ja asi sai teoks. paraku pole ma voodrite õmblemises sugugi kibe käsi ja kuna see kott on veel sellise ebamäärase kujuga ka, siis ta lihtsalt seisis ja ootas oma aega. isegi lilla voodririie ja lilla lukk olid ammu olemas. paar apsakat tulid voodri külgeõmblemisel... või õigemini ma kujutasin ette, et võiks olla teisiti. lõppkokkuvõttes võib rahule jääda.

hetkel üritan olla tugev ja mitte hakata tegema uut roosat kotti:P no mis teha kui idee tuleb siis kui esimene kott juba peaaegu valmis on. ma teen kotte kahekaupa nagu teised inimesed sokke... ja ilmselt sellepärast ma sokke teha ei suudagi, et need peaks ühesugused ju ikka olema...

"mida vanem daam, seda roosam ridikül"

minu ema riietas end roosasse kostüümi, ostis roosad kingad ja leidis, et puudu on vaid üks oluline asi - Roosa Kott. tegime kiire tuuri keskturu lõngaosakonnas ja sealt edasi tegin veel individuaalse tuuri Abakhani ja olidki lõngad olemas. mulle endale küll tundub, et asi on saanud tibake liiga roosa. kuigi mu mehe arvates on see kott hoopis lilla... ema arvamust ma veel ei tea. aga ise ma veendun üha enam, et liiga roosa on. aga eks peab vaatama kui kogu komplekt seljas on.
ja need kolm palli peaks ka ilmselt kõrvaldama...

ja mingil seletamatul kombel õmblusmasin voodririiet õmbleb... äkki on kalade puhul asi siiski niidis... peab testima.

neljapäev, juuni 22, 2006

poolteist kala

oli mõte, et teeks veel paar kala-katsetust... paraku ei olnud asjaolud soosivad ja ei õnnestunud kõrvuti ujuvatest kaladest pilti teha ja nii lebab see roheline "Aafrika vete kala" kurvalt üksikuna kuival.

ühe kalaga läks õmblemine õnnelikult. kui esimesel korral sinist kala tehes pidin lukuotsad käsitsi õmblema, sest ei suutnud kalaga õmblusmasina jala alla mahtuda, siis teisel korral sain terve luku masinaga õmmeldud. sellisest edusammust tiivustatuna hakkasin järgmist kala tegema... kuid millegipärast olid õmblusmasinal teised plaanid. igatahes hakkas ta teppimisel trikke tegema ja kui ma neid uimede tepinguid juba mitu korda oli harutanud, siis otsustasin loobuda. ja nii see teine kala ongi sellisel kujul...

ja jääb ilmselt selliseks kuni ma olen unustanud millist piina valmistas õmblusmasin ja riskin uuesti üritada... või kuni ma olen ostnud vanale Singeri masinale uue rihma.

neljapäev, juuni 08, 2006

meri - kala - kott

vahel kaltsukates on jäänud näppu sellised asjad, mis näevad välja nad pehme mänguasi, aga on seest tühi ja käib krõpsuga kinni. üks pingviin on meil omal ka kodus. ma olen alati arvanud, et need on mingid ööriiete kotid - et hommikul pistad pidzaama sinna sisse. aga siis kuulsin arvamust, et päeval peaks pidzaama "hingama" mitte kotis peidus olema... sel juhul - misasjad need siis on? meil seisab selline kott küll täiesti tühjalt ja pidzaamad hingavad päev läbi voodis. laste arvates võiks need üldse neil seljas edasi hingata:P

kotiprojekti juunikuu teemaks oli MERI. kuna ma varem olen teinud ühe kalakujulise padja, siis kuidagi sujuvalt otsustasin ma teha analoogse asja, aga kuhu saaks nt pidzaama sisse panna. ühel väiksel poisil sünnipäev ka tulemas, nii et kott ei jääks kappi seisma ega lebaks mu lastetoas voodi all (mu poegade suhe pehmetessse asjades on pehmelt öeldes ükskõikne).

kala ise siis sai selline:

ja et ikka usutavam oleks, et see padi pole, siis kõhu alt kahe uime vahelt käib lahti lukk, kust siis saab laps oma varanduse sisse pista:

tegelikult peaks vähemalt ühe sellise kala veel sama soojaga tegema. ma arvan, et mõnd asja oleks võinud teha teistmoodi (voodri ja luku külge õmblemisel just) ja tahaks proovida kas teisiti oleks parem teha või mitte.

ma pole tegelikult mingi õmblemisoskustega inimene. üleriideid pole ma kunagi õmmelnud. koolis tehtud öösärgi õmbles ka ema valmis. aga lapitamine on põnev. kuigi sealt vist meeldib mulle rohkem see lappide lõikumine ja põrandale laotamine:P ma olen ühe õhukese katteteki lapse voodile õmmelnud ja siis on mul 2 poolikut lapitekki. neist üks on kattetekk oma suurele voodile. teine on paks tekk. pmst seisavad mõlemad tekid teppimise taga. magamistekile ostsin ma nii paksu vatiini, et masinaga ma seda õmmelda ei suuda:P ja käsitsi teppimisele ma ei taha isegi mõelda.

siin pildil on näha mu eelmisel aastal tehtud kala, mille all on natuke näha mu ainsat valminud lapitekki.

enne selle punase kala tegemist ma isegi vaatasin mingit mehe kalastusraamatut... no et kala ikka tõetruu tuleks - uimed õigele kohale ja seljauim õige jms:P a kui ma siis kala mehele näitasin ja küsisin, et noh mis kala on... sis vaatas ta seda väga mõtlikul näol ja tõdes, et ilmselt mingi tundmatu Aafrika vete kala:P

reede, juuni 02, 2006

talvine müts

juba mõnda aega tagasi, täpsemalt öeldes siis kui talv oli juba lõppemas ja ma oma talvemütsi ära kaotasin, alustasin ma omale uue mütsi kudumist. samal moel kootud sinine müts ja punane müts said kootud ristkülikuna, siis pooleks pandud ja kaks külge kokku heegeldatud. nüüd mõtlesin, et prooviks tiba teisiti... et jääks selline "murumunam". ringselt kudumise puhul oleks pidanud kuduma kord pahempidi ringi ja siis jälle parempidi, aga mina laisk inimene ei viitsinud kududa muud kui vaid parempidist kudet. ja nii ma siis kudusin ristkülikut kuni pidi hakkama pealage kahandama. seejärel kahandasin ja heegeldasin kuklalt mütsi kokku.

kuni mütsi valmimiseni olin ma veeendunud, et mütsi peaks kandma nii nagu see on näha vasakpoolsel pildil. aga nüüd kui müts valmis on, siis tundub see parempoolne müts hulka lahedam. aga talveni on veel aega ka... mõelda, et kumba pidi see pähe tuleks panna.

igatahes lapsed on mütsist vaimustuses. mees vaatas mind küll nagu külahullu kui selle pähe panin:P

neljapäev, mai 18, 2006

lilla kott

üks sõbranna avaldas kord soovi, et ma võiks talle ka ühe koti teha - külmades lillades toonides. (paraku ei taibanud ma kohe muid nüansse täpsustada ja nii olen ma jälle ise ühe koti võrra rikkam:P)
lubasin selle palve meelde jätta ja kui idee tuleb, siis teostada. külm lilla on minu jaoks nii võõras värv, et ma ei kujutanud ette ka end midagi lillat tegemas.

kord jäid kaltsukas ette kaks lillat heegelniiti - helelilla ja tumelilla. ostsin ära, igaks juhuks. lõngakotis sobrades jäi näppu paar kera mingid hirmvana kaltsulõnga - vähemalt mu vanaema nimetas seda nii. hakkasin seda lillakat kaltsulõnga ja heegelniiti siis koos heegeldama. beez lõng oli olemas juba vanadest varudest.

kaks ümmargust latakat seisid tükk aega kapinurgal ja ootasid, et keegi välja mõtleks, mis nendega edasi teha. lõpuks sain nö kotitooriku valmis. ja siis seisis see veel kaks korda sama kaua aega seal kapinurgal ja ootas, et keegi temaga midagi veel teeks.

ja kui muidu jäävad küll poes ette puidust pärlid, siis kui neid vaja oleks - ei miskit. lõpuks midagi ikka Abakhanist leidsin ja ema andis ka oma vanad puupärlite varud mulle ja aretasin sellele kotile tilu-lilu peale.



hetkel võin ausalt tunnistada, et mul pole tegemisel ühtki kotti. aga selle ainsaks põhjuseks on ka see, et ma ei pääse poodi:P lõngapoodi st.

esmaspäev, mai 15, 2006

kott nagu laupäevaõhtune palavik

see kott sai kootud juba hulk aega tagasi... ja mul polnud selle tegemine tegelikult üldse plaanis. aga kui ma nägin oma sõbranna kootud rätikut ja siis koju saabusin ja pilk oma lõngadel peatus, siis läks mõte sellise kiirusega tööle, et pidama enam ei saanud:P ja kuna sõbrannal oli sünnipäev ka tulemas, siis sai mõttest tegu. paraku unustasin ma kingitust üle andes küsida, kas ja kuivõrd mu mälu mind pettis.


see sinine lõng on seesama kunagi kaltsukast ostetud lõng, millest ma pole väga midagi teha osanud. vaid küünlakuukoti sisse on teda heegeldatud. ja roheline on mingi heegelniit (iiris?). lilled on heegeldatud viimases ajakirjas 'Käsitöö' ilmunud õpetuse järgi. lill on kotil mõlemal poolel - ühel pool rohelise südamikuga, teisel pool helesinisega. koti küljeõmblustele on heegeldatud rohelised nö katted ja sinna peale tikitud pärlid (pärlid on lilledel ka).

ja sel kotil on vooder sees. minu päris esimene voodriga kott (see kott valmis tegelikult juba enne eelmist musta kotti). ja lausa kaks lukuga sahtlit on. ilmselt tegelikult tehakse selliseid asju kuidagi teisiti, aga mina meisterdasin kaks lukuga kotikest ja õmblesin need omavahel kokku ja siis kootud koti külge. ja et kotti parem avada oleks ja lukuotsa üles leiaks, siis on sinna kinnitatud pärlirõngad.
kott on umbes selline A3 suurus...



tegelikult oli mul maikuu koti jaoks hoopis üks teine mõte. aga kui selline palavikuline kott juba sündis, siis milleks oma niigi kopsakat kotiladu veel täiendada. ja nii ongi selle koti nimeks 'saturday night fever'.

pealegi veetsin ma just nädala Londonis ja tundsin seal aegajalt igatsust oma varraste ja lõngade jms järele, sest uusi ideid tuli igal tänavanurgal. nii palju asju on (sh ka kotte:P), mida tahaks teha. samas on jälle hea kui mõtted jõuavad settida... muidu ma vist mattuks varsti mingite poolikute projektide alla. seni on õnnestunud kuidagi nii, et üle 2-3 asja korraga pooleli ei ole.

esmaspäev, mai 01, 2006

ema kampsun

mul on olnud kaks koera - mõlemad äärdeilterjerid. neid sai usinasti kammitud, trimmitud ja pügatud ja seeläbi kogunes paras ports koerakarva, millest mu ema lasi lambavillaga segamini teha lõnga. esimesel korral sai hea lõng.
vanaema kudus sellest lõngast kampsuni mu vennale. mina kudusin sellest lõngast kampsuni oma emale. seda lõnga sai kingitud ja sellest lõngast sai sokke kootud.
teisel korral viis ema villa vist mingisse teise villavabrikusse, igatahes lõng ei olnud enam sama mõnus. endale kampsikut kududes hoidsin kudumi all vana käterätikut, sest muidu olin ma üleni karvane. lisaks tuli kehaosa natuke nagu kitsas (suured laiad palmikud) ja varrukas imelik pikk toru... igatahes sinnapaika see kampsun jäi. seisab siiani kapis kilekotis (kui kunagi jälle ette jääb, siis teen pilti ja näitan). ja seda lõnga on mul mitu tokki veel alles. samuti on emal veel mitu kotitäit koerakarva... osa peaks vist olema lausa sorteeritud - pehme pruunikas käppadest kammitud karv ja tume karmim seljakarv.

paar aastat tagasi tõi ema oma kampsuni minu juurde, et ma selle varrukaid lühemaks teen. olen seda seni ikka edasi lükanud, sest igasugu parandustööd ja harutamised ja kokkuõmblemised jms on kõige vastikumad asjad käsitöö juures. aga nüüd võtsin end kokku, kudusin varrukad lühemaks ja sain kappi ruumi juurde :)

laupäev, aprill 29, 2006

vanast uus

selline oli siis aprillikuu koti teema. sellega seoses oli esimene mõte - oh kui hea teema.
teine mõte - appi, mida ma nüüd siis teen kui enamus mu kotte on tehtud secondhand lõngast ehk siis vanast uus.
kolmas mõte - ilmselt peaks õmblema mingi lapitekikoti, et poleks päris sama asi, mida ma niisamagi teen.

ja siis jalustasin ühel sombusel hommikupoolikul keskturu kaltsuosakonnas ja ühes kastis oli hunnik kotte. ja seal teiste hulgas üks must heegeldatud motiividest kott. vooder seest täitsa lagunenud, kott niiske ja väga-väga määrdunud. ma polnud üldse kindel kas temast peale pesu asjagi saab. aga sai:)



enamvähem selline nägi see kott algselt välja - ilma heegeldatud ülaserva ja sangadeta. ja selline näeb ta välja ka praegu kui vooder ülevalt sees on - koos heegeldatud ülaserva ja sangadega.



selline näeb kott välja siis kui sinna midagi suuremat sisse panna, näiteks A4 formaadis kaust vms. just A4-le mõeldes saigi selline voodrivariant tehtud. kuna mul puuduvad erilised kogemused kotile voodri õmblemises ja õmblemine pole üldse mu tugevam külg, siis tuli ta selline väheke ebasümmeetriline.



ja selline näeb siis kott välja pealt vaadates.



nii palju veel, et koti voodriks on vana padjapüür. algselt oli plaanis kasutada ka algselt koti küljes olnud lukku, aga see jäi A4 jaoks natuke lühikeseks ja nii olin sunnitud uue ostma. ja kuna ma ei leinud kuskilt secondhandist sobivaid paelu, siis on ka sanganöör ostetud abakhanist ning punutud patsi.

laupäev, aprill 22, 2006

"kotivabriku" algus

leidsin täna asju kappi pannes oma esimese heegeldatud koti. peale valmimist jäi selle kohta siia märge tegemata, sest mul polnud meeles lasta seda pildistada. teiste kottidega on lihtsam - aga et vöökott ka vöötkotina pasitaks, siis peaks ta olema pükste külge kinnitatud mitte põrandal vedelema. ja kuna ühtki fotograafi taas käepärast polnud, sis võtsin abiks peegli. pilt sai seeläbi küll tiba udune ja niru.
tõenäoliselt läheb se kott mingi hetk harutamisele, sest vööpaelad on meeletu pikad (ma ei tea kui paksuks ma ennast pidanud olen seda tehes). ja kuna selle heegeldamist on alustatud paelast, seejärel tehtud kotiosa ja siis veel kõik servad üle heegeldatud, siis pole selle paela lühemaks tegemine ka just 5 minuti töö. aga eks näis.

laupäev, aprill 08, 2006

pikakoivalised jänesed

sel nädalal saabus lõpuks müügile kauaoodatud ajakiri "Käsitöö". seda sirvides jäid kohe silma vahvad traatjalgadega jänesed. ja kuna lihavõtted tulemas, siis miks mitte proovida neid teha.

kõikide selliste suht väikeste asjade tegemisega on see jama, et... kududa neid on okei, aga õmblustöödega võiks küll keegi teine tegelda:P no mitte ei meeldi mulle see kõrvade-käppade külgeõmblemine.
ja kuna ma nuppu kududa ei oska, siis saba on neil võimas ümmargune tutt (pildil pole vist eriti näha...).

esmaspäev, märts 27, 2006

punane kott


tegelikult oli mul algselt plaanis teha kingituseks üks punane heidest kott. aga kuna poest punast heiet saada ei õnnestunud, siis ostsin tookord roosa... ja tegin roosa koti. mingil ajahetkel tundus, et aega jääb väheks ja sünnipäevalaps jääb punase kotita.
siis aga tulid Superboxi müügile mingid imelikud lõngad. jalutasin selle lõngapakiga poes mitu tiiru ja panin selle korra ka kasti tagasi. lõpuks otsustasin ikka osta ja sellest hoopis punase salli kingituseks kududa. kodus netis surfates ja sallivariante kaaludes jõudsin ma lõpuks oma mõtetega tagasi koti juurde. valged pärlid olid kodus olemas... neist küll pooled ostusid sellisteks mil üldse auku polnud või siis oli auk nii pisike, et nõel sealt läbi ei mahtunud. (huvitav kas neile mingit rakendust ka veel oleks...)
igatahes tundus, et sünnipäevalaps jäi kingitusega rahule:)

neljapäev, märts 23, 2006

motiivikott


Isetegija motiivikotiprojekt pani ka mul mõtte liikuma motiivikoti suunas. kuna niikuinii oli plaanis teha üks märss, siis miks mitte teha see motiividest. eriti kuna ma polnud suutnud juba pikemat aega leida poest pruuni heegelniiti. eelmisest beežist kotist oli seda küll järele jäänud, aga mitte piisavalt, et jaguks tervele kotile. motiivid võimaldasid kombineerimist erinevat värvi heegelniitidega. ja et värvi ka ikka oleks, siis sai lisatud oranži...

siinkohal peaks veel märkima, et kunagine ff-lõngavahetus oli tore juba kasvõi seetõttu, et sai proovida lõngu, mida ise ei taipakski poest osta. kasvõi seesama oranži tundus algul nii võõras, aga nüüd olen seda ise poest juurdegi ostnud.

nukud


eelmises postituses sai vihjatud nukkudele...
oma esimese nuku (pildil keskel, see kõige suurem) tegin keskkoolis kui pidime käsitöötunnis tegema mänguasja. mingis ajakirjas (millest ma paraku jälle täpsemaid detaile ei mäleta) oli õpetus ja käepäraste materjalidega ta tehtud sai. tol ajal polnud erilist trikotaazivalikut ja nii on nuku nägu-käed-jalad kaetud sukaga. kuna see nukk on umbes 15 aastat vana, siis vajas ta nüüd tibake kohendamist. silmad ja suu on uued ja tänu sellele nukk ka tiba teist nägu. paar õmblusarmi on ka põsel...

mõni aeg pärast kooli tegin ma müügiks nukke (pildil vasakul olevad 2 nukku). siinsetel nukkudel on pead ja riided üle 12 aasta vanad. alles hiljuti mõtlesin, et kaua nad seal kapis seisavad, teeks siis valmis. nii on nende nukkude pead kaetud sukaga, aga käed-jalad trikotaazist. selliseid nukke sai omal ajal päris palju tehtud... oli neid nii roheliste, pruunide, kollaste kui roosade juustega...

ja kõige uuemad nukud on pikajuukselised ja seelikutes. neil on kõik uus. välja arvatud juustelõng, mida oli veel vanast ajast järgi. ja õmblusvatt, mida ka veel natuke alles oli.

teisipäev, märts 21, 2006

jänesed

Tänu Kullaketrajate ideele teha lastele mänguasju jõudsin mina ringiga tagasi pea 10 aastat tagasi tehtud mänguasjadeni. esmalt meenusid mulle küll hoopis nukud, millest paar tükki ka hetkel poolikuna kapis seisavad. aga neid näitab siis kui olen oma esimest nukku väheke kohendanud ja näitamiseks "üles löönud".
aga kunagi ammu sai tehtud ka peotäis jäneseid, millest üks mul siiani alles on ja kahe jänese toorikud siiani lõngakotis valmimist ootavad. õpetus oli mingis soomekeelses käsitöö ajakirjas (nime kahjuks ei mäleta ja see polnud ka minu ajakiri, et saaks järgi vaadata). sama põhimudeli järgi sai teha igasuguseid loomi - jäneseid, rotte, sigu, karusid, koeri... nende pildid tulevad silme ette. rotti ma ka proovisin teha, aga rotti meenutas tema juures vaid saba... oli teine kuidagi karu nägu :P

esmaspäev, märts 13, 2006

esimene...



tegelikult oleks see kott pidanud tulema punane. oli plaan teha see kingituseks vennatütrele jõulukingiks tehtud punase mütsi juurde... aga paraku polnud poes punast heiet ja kuna ma olin otsustanud katsetada vanutamist, siis ei saanud ma poest ka tühjade kätega lahkuda. poes olevast valikust tundus kõige parem roosa... (kuigi seda ma ei saa nüüd kinkida sellele noorele daamile, kellele ma koti tegema pidin. nii et punase heide hankimine on endiselt päevakorral. või siis tuleb üldse midagi muud välja mõelda).

seega on minu esimene vanutatud kott roosa. valge lõng on huopanen. ja pärleid pole ma ka kunagi varem kasutanud. ausalt öeldes arvasin, et see on midagi eriti keerulist ja ma neid ilmselt mitte kunagi ei kasuta ka. aga polnudki kõige hullem. need roosad pärlid olid mul sahtlis juba jõulueelsest ajast kui mõtlesin ühe prossi teha... mõtteks see jäigi. aga nüüd oli väga mõnus kui neeed kohe võtta olid.

pühapäev, veebruar 19, 2006

küünlaleegikott


tegelikult pidi minu küünlakuukotiks saama hoopis see kott. nö koti toorik ehk siis must kott oli valmis juba mõnda aega, aga kuna minu orantside ja kollaste lõngade varu oli nigel, siis töö seisis. ja vahepeal valmis sinimustvalge kott. nüüd aga õnnestus pääseda linna. ega ma siis eriti mujale ei jõudnudki kui lõngapoodi ja kaltsukatesse, kus ka lõnga tavaliselt leida võib. ja nii sain oma kotile leegi tehtud. eks tegelikult võiks seda veel edasi aretada, aga kuna mu mõtted on juba mujla, siis jääb ta ilmselt ikka selliseks nagu on...

ja tegelikult peaks nüüd endale lubama, et ma rohkem selle "põhiplaaniga" kotte enam ei tee. ühe teen veel, sest asi on peas juba valmis. jäänud on veel vormistamine:P

üldse on koju viimasel ajal kuidagi palju kotte tekkinud. ja karta on, et neid tuleb veel... aga kotte on mõnus teha - saavad ruttu valmis. ma olen hakanud mõtlema, et tegelikult võiks üle 10 aasta omale mingi kampsuni kududa... ja ükspäev jõudis mulle kohale, millise talvemütsi ma endale teha võiks (aga selle ma lükkan sügisesse, et jätta endale mulje, et varsti on kevad ja sis pole enam mütsi vaja niikuinii). ja tulevaks talveks peaks oma suuremale pojale ka ise mütsi kuduma - ei õnnestu mul leida meie kaubandusest mütsi, mis oleks mõnus ja soe ja kataks kõrvad ja milles mu laps tobe välja ei näeks. mütsi kudumine on täiesti võrreldav koti tegemisega - saab kähku valmis:)

kolmapäev, veebruar 15, 2006

küünlakuu kott


mul õnnestus see poodi jäetud sinine lõng siiski hiljem ära osta. küll natuke väiksemas koguses, aga see-eest soodsama hinnaga. paraku pidin tõdema, et see lõng ei jää üksinda heegeldades eriti ilus - selline kulunud ja vana. nii ma siis proovisin heegeldada koos mustaga. natuke valget ka ja valmis ta saigi - küünlakuu kott.
ei jäänudki muud üle kui ühineda projektiga 12 kotti. ma küll ei kujuta ette, mis ma kõikide nende kottidega peale hakkan, sest juba niigi on sel aastal mitu kotti tehtud, täiesti projektiväliselt nö:P

*sinimustvalge nagu vabariigi aastapäev*südamed nagu sõbrapäev*liumäed nagu vastasõit*lumepall nagu veebruar* - võibolla suudab keegis ealt veel midagi välja lugeda;)

reede, veebruar 10, 2006

kott pojale


kuna ema muudkui kotte meisterdab, siis arvas poeg, et ka talle oleks üht kotti vaja. vahelduseks sai see siis kootud. esilagne mõte oli teha seljakott, aga ma arvasin, et ei oska neid rihmu nii teha, et ka asju täis kott "vaatamisväärne" oleks. ja nii sai seljakotist üleõlakott. ketjas rihm venib kah parajalt, nii et on hea yle kahe õla panna.

pühapäev, veebruar 05, 2006

veel üks kott


sellele kotile oli ff lapp valmis ammu enne kotti. seisis ja ootas oma aega. enne jõudsin musta kotigi valmis teha. juba eelmisel aastal ostsin keskturu kaltsukast koti jaoks lõnga ära, aga heegeldamiseni jõudsin alles nüüd. ostsin veel lisaks ka mingit pruunikat lõnga/heegelniiti, lootuses et kott siis äkki väga ei veni igas suunas.

ja tegelikult on mul hing haige ühe sinise lõnga pärast, mille ma kaltsukasse lõngahunnikusse jätsin... sellest saaks ka äkki sobiva koti mu sinise salli juurde...

reede, veebruar 03, 2006

kott

kunagi ammu, eelmisel aastal, tehti Isetegija foorumis sellist asja nagu lõngavahetus. osalejad saatsid igaüks 10 meetrit lõnga ühe inimese kätte (aitäh Jutupaunale lõngavahetuse algatamise ja korraldamise eest) ja tema siis jagas need omakorda pakkidesse ja jagas osalistele laiali. näppisin neid lõngu ikka üsna thti ja üritasin oma mõtteid liikvele saada. küll käis läbi pea mõte teha kindad, kott, sall, teistsugune sall jne. lõpuks jagasin lõngad kahte hunnikusse - punased-lillad ühte, oranžid-beežid teise. tegelikult nö mõtteline kolmas hunnik oli ka, kuhu siis jäid need lõnad, mida võis panna mõlemasse hunnikusse. pluss eraldi veel üks lõng, mida ma lihtsalt ei suutnud teistega sobitada. nõrk.
esimesena sai valmis tegelikult soojades toonides "asi". aga paraku pole kotti, kuhu peale teda panna ja seega ma seda ei näita enne kui ta kotiks on tehtud. aga siis ühel reedesel õhtul mõtlesin, et prooviks omale koti heegeldada. mõeldud tehtud. a kuna must kott üksi kuidagi karm tundus, siis võtsin oma punalillad ff-lõngad välja ja kaunistasin koti ära. ja selline see kott siis on - ühelt poolt ja teiselt poolt.

laupäev, jaanuar 28, 2006

tekilapid

Isetegija foorumis käib jälle hooga lapitekkide tegemine. Kuna selline lappide tegemine on hea ja lihtne ajaviide. Mulle hakkab tunduma, et ma olen juba 10 aastat tagasi oma suurte asjade tegemise normi täis teinud. Kuidagi ei kipu midagi suuremat meisterdama...

teisipäev, jaanuar 10, 2006

roosa ja sinine

mul kipub ikka nii olema, et kas tuleb korraga mitu ideed, mida teha ja siis ei suuda nende vahel valida või siis on pea mõtetest täitsa tühi ja ei meenu ka ükski neist sajast ideest, mis eelmisel korral korraga pähe ära ei mahtunud:P nii ka sel aastavahetusel kui tahtsin teha midagi, aga ei suutnud välja mõelda, mis see olema peaks. lõpuks mõtlesin, et prooviks teha seda roosikotti, mida Istegija foorumis näinud olin. kuna teada on, et ise ma sellise kotikesega kuskile nikuinii ei lähe, siis võtsin julgelt roosa lõnga. ümmargust põhja heegeldades küsis poeg, kas ma heegeldan vorsti. kui ma sellele roosale "vorstiviilule" õielehti peale heegeldasin, siis küsis miks ma vorstist tükikesi teen :P
aga see roosa kott läheb kingituseks ühele väiksele tüdrukule ja koti sisse lähevad üks patsikumm ja kolm juukseklambrit ka. tegelikult peaks kotisuule mingi nööbi panema, sest sangaga panin ma mööda ja see kotisuu hoiab lahti... eks näis, ehk mõtleb veel välja midagi.



kuna mu blogimise mõte oli salvestada kõik käsitöötegemised, siis tegin pildi ka eelmise aasta lõpul valminud sallist. oli mõte heegeldada lihtne auguline pikk-pikk sinine sall. lõngapoes aga ei raatsinud ma sugugi raha välja käia ja juba mõtlesin, et jääb tegemata. aga siis ühes kaltsukas vaatas mulle vastu suur tokk sinist lõnga 20 krooni eest. toon oli küll tiba tumedam kui ma seda salli oma vaimusilmas ette olin kujutanud, aga noh - 20 krooni eest võib ju teha kompromisse:)

pühapäev, jaanuar 08, 2006

lapitekk

eelmisel aastal sai Isetegija foorumis osaletud ühes heategevusprojektis, kus tehti ühine lapitekk. Sel nädalavahetusel toimus foorumlaste esimene suurem kohtumine Eesti Käsitöö Majas, kus siis ka neid tekke näidati. Üks tekk oli õmmeldud, teine heegeldatud-kootud. Lõngatekis on ka seitse minu tehtud lappi. Kahjuks ei taibanud ma oma lappidest enne ärasaatmist pilti teha:( Aga mõlemad tekid ise said ilusad. Paraku ise neid lähemalt näha ja katsuda ei saanud, sest olen taas koduarestis juba pikemat aega - algul lapsed haiged, nüüd veel lisaks ise ka. Tuleks juba kevad - reeglina siis eemalduvad me kodust ka haigused.