tore, et mind pole unustatud

statistikat vaadates tõdesin üllatusega, et ma polegi ainuke, kes üle mitme kuu siia on sattunud. kuskil on inimesi, kes käivad siia piilumas tihedamalt kui ma ise ;)

kuna hetkel pole küll ette näha, et ma peale mõne tikitud looma midagi valmis saaks, siis suunaks teid pigem Facebooki... sinna sai mõne aja eest loomadele pesa tehtud - https://www.facebook.com/pisipehmed/

oli munad, olid pühad

kassid Saaremaale

veebruar on siin küll täitsa vahele jäänud, aga just veebruaris saatsin Saaremaale mõned kassid.
ehk leiavad nad koos turvakodu kassidega omale uued kodud või siis on mingilgi moel abiks turvakodu kassidele heade kodude leidmisel.

ikka kass

ja veel üks kass läks eelmisel aastal oma uude koju.

kokku 11

nagu näha, siis detsember jäigi vahele, aga minu blogimisaktiivsust arvestades pole siin enam midagi imestada. sellegipoolest panen pildid neljast sokipaarist, mis möödunud aastal valmis said. hallid on Raasiku kolmekordsest ja läksid jõulupakkidesse, triibikud on taimedega isevärvitud lõngast ja pole kuskile läinud. mõne taime lõng sai otsa, aga alles on neid veel. saab veel kindaid-sokke, sest ega ma muud ju ei koo. mõte endale kampsuni kudumisest on endiselt liiga hirmus...

lugesin kokku, et sai kootud kokku 11 paari kindaid-sokke. üks paar jäi puudu, et tuleks paar kuus. aga kõvasti rohkem kui üks sokk-kinnas kuus.

kass

natuke erksamat värvi siia halli sügisesse.
üks kass lahkus.
uutele tulijatele hetkel väga palju ruumi just ei ole.

joonistasin uue hobuse.
sai vist tiba suur.
testinud ei ole.

ostsin ikkagi halli lõnga...
kaks vihti.
ühe pruuni ka.

3*kindad

must tee, kastanilehed, peet, porgandipealsed, must tee, pihlakalehed - selliste asjadega sai mitmed aastad tagasi natuke lõngu värvitud ja nüüd on need sellises järjekorras triipudena neis kinnastes.

must tee, vereurmarohi, porgandipealsed, kastanilehed, peet, raudrohi, must tee, pihlakalehed, kastanilehed läksid teise kindapaari.

no ja kaks ei saa teatavasti jääda kolmandata... eks igaüks lähe lolliks omamoodi, aga kui oled miski ühiku lõngade ja sukavarrastega suvitama läinud, siis ega sealt midagi originaalsemat tulemas pole.

esimese kindapaari kinkisin emale sünnipäevaks. oma ilusatest oranzide mummudega kinnastest ühe kaotas ta eelmisel talvel ära.

hall kass

enne ja pärast kudumeid natuke kasse ka.
kõik oma karbis seinud väikesed kassiprossid saatsin ära Saaremaale kasside juurde, nii et nüüd on karbis ruumi uutele suurtele kassidele. ja koertele.
ja oma hobuse lõike olen ma ära kaotanud :( ebameeldiv.

veel sokke

nendest sokkidest tegelikult selleaastane sokikudumine alguse sai. kirjute sokkide kudumise mõte oli, et saaks erinevaid lõngu vähemaks. aga... neid lõngu on ilmselgelt liiga palju, sest otsa küll midagi ei saanud.
tahaks erinevat halli tooni kolmekordsest maavillasest mõne soki kududa, aga vot seda lõnga pole mul kapist võtta ja ma üritan juurde lõnga mitte hankida. keeruline.

tikime kingitusi

üle hulga aja sai jälle tikitud.
kingituseks uhiuuele poisile.

lisaks tikkimisele olen ma veel
kudunud,
õmmelnud,
heegeldanud.

aga sellest mõni teine kord.

villaste sokkide suvi

aprill ja mai on kuskile kadunud vahepeal.

aasta alguses mõtlesin, et kooks sel aastal igas kuus paari sokke või kindaid. üsna pea taandus see selleni, et igas kuus sokk või kinnas. selles graafikus olen kenasti. kootud on neljad sokid ja ühed kindad on varrastel.
kolmed sokid on jõudnud ka mingisuguselegi pildile.

selliseid triibulisi sokke võiks kududa veel ja veel, aga mul pole nii palju jõulukingiohvreid.
valged sokid on kootud ühele väiksele tüdrukule, kellele mu eelmised sokid olid pisikeseks jäänud.

teine plaan oli lugeda igas kuus üks raamat - see plaan ei ole üldse nii edukas.

munajänes

mahutame selle aasta märtsikuusse ka ikka ühe pildi.
üle hulga aja üks jänes.

häid sõpru!

kampsun vennale

ma ei mäleta, et ma oleks mõnda asja nii kaua teinud kui seda kampsunit.
kolm aastat tagasi kinkisin lubaduse teha kampsun. siis aasta aega mõtlesin, et peaks tegema hakkama ja kuidas ja mismoodi jne. võtsin vardad ja lõnga ja kudusin nii aastakese. tekkis nööbiliistu probleem.... et kuidas ja mismoodi. harutasin ja kudusin, kudusin ja harutasin. harutasin ka alumise sooniku üles ja kudusin pikemaks. napilt enne kolmanda aasta täitumist ja pakase saabudes sain valmis. või noh nii palju valmis, et ma enam ise ei tundunud, et peaks harutama. omanik jäi rahule. mul omal mõned kohad kripeldavad, aga no eks siis järgmise teeb paremini :P

lõnga tooraine on saadud lamba ja äärdeilterjeri seljast. kootud vardaga nr 4. kootud ilma küljeõmblusteta ja varrukad ka ringselt. muster on omalooming kui palmikute reas kudusmist saab mustriks pidada...

sinised lillepeenrad

aasta esimeses pooles kudusin ühe rätiku. ilmad olid siis ilmselt sellised nagu ülemisel pildil, sest pildid on tehtud suht samal ajal. peaaegu nagu praegu, aga hetkel veel nii palju valget maas pole. nägin veebipoes lõnga ja teadsin kohe, kellele sellest sall tuleks teha. lõnga saabudes oli see oodatust küll heledam ja oluliselt peenem, aga ma ei heitnud meelt. ja kuna see oli viimane ja ainus tokk poes (kui mu mälu mind ei peta), siis ei saanud ka väga vabalt end tunda kududes, et "oh küll jagub". seega alustasin kudumist kolmnurga tipust ja kudusin kuni lõng otsa sai.
nüüd napilt enne aasta lõppu jõudis rätik ka omanikuni. loodan, et meeldib ja leevendab kandja kurguvalusid ;)

mustri kombineerisin ise. nuppe ma ei tahtnud. selline õis jäi silma ilmselt Haapalu salli raamatut sirvides ja sealt siis sai see mustrisse pandud. lillepeenrad.

seniks viimased kassid

kaks selle aasta kassi saagu veel selle aasta postitusega siia üles. tegemine tundub olevat nii ammu...

hall öökull

tikkida, tikkida, tikkida ... 

ega mul muud öelda ei olegi, vahel lihtsalt meenub, et on üks koht, kuhu sai oma kätetööd pandud.

hall sall

kudusin pojale uue mantli juurde salli. täiesti tavaline edasi-tagasi kootud, osad read on venitatud silmustega (nimetatakse neid vist nii?). oleks vist võinud tiba pikem olla, aga elab üle :)

täna ostsin teise toki lõnga veel, sest teoreetiliselt võiks üks teismeline ju ikka mütsi ka talvel kanda. mul ei ole küll õrna ettekujutust, milline see müts olema peaks ja milline ta tulla võiks. pojal ka mitte. vähemalt on lõng olemas... kaabut igatahes ei soovitud. õnneks :)

lõngaks katia azteca, varras nr 4.

paks kass

tikkinud ei ole ammu, aga mõned tikitud loomad on siin siiski näitamata. selle kassi kinkisin poole aasta eest kolleegile poja sünni puhul.

ei läinud aastatki

umbes aasta tagasi alustatud ja enne suve lõpetatud tekk. noorem poeg omastas ja nii lebab see tema voodil.
siia sisse läksid peaaegu kõik majapidamises olnud oranzid lõngad. st kõik need läksidki, mis enne teki tegemist juba kodus olid. aga natuke jäi puudu enne lõppu. nii et lõpuks jäi natuke jälle üle...

mul õnnestus kätte saada mõningad fotokas olnud pildid ja kuidagi ei suuda neid ainult omale hoida.