vanast uus

selline oli siis aprillikuu koti teema. sellega seoses oli esimene mõte - oh kui hea teema.
teine mõte - appi, mida ma nüüd siis teen kui enamus mu kotte on tehtud secondhand lõngast ehk siis vanast uus.
kolmas mõte - ilmselt peaks õmblema mingi lapitekikoti, et poleks päris sama asi, mida ma niisamagi teen.

ja siis jalustasin ühel sombusel hommikupoolikul keskturu kaltsuosakonnas ja ühes kastis oli hunnik kotte. ja seal teiste hulgas üks must heegeldatud motiividest kott. vooder seest täitsa lagunenud, kott niiske ja väga-väga määrdunud. ma polnud üldse kindel kas temast peale pesu asjagi saab. aga sai:)

enamvähem selline nägi see kott algselt välja - ilma heegeldatud ülaserva ja sangadeta. ja selline näeb ta välja ka praegu kui vooder ülevalt sees on - koos heegeldatud ülaserva ja sangadega.

selline näeb kott välja siis kui sinna midagi suuremat sisse panna, näiteks A4 formaadis kaust vms. just A4-le mõeldes saigi selline voodrivariant tehtud. kuna mul puuduvad erilised kogemused kotile voodri õmblemises ja õmblemine pole üldse mu tugevam külg, siis tuli ta selline väheke ebasümmeetriline.

ja selline näeb siis kott välja pealt vaadates.

nii palju veel, et koti voodriks on vana padjapüür. algselt oli plaanis kasutada ka algselt koti küljes olnud lukku, aga see jäi A4 jaoks natuke lühikeseks ja nii olin sunnitud uue ostma. ja kuna ma ei leinud kuskilt secondhandist sobivaid paelu, siis on ka sanganöör ostetud abakhanist ning punutud patsi.

"kotivabriku" algus

leidsin täna asju kappi pannes oma esimese heegeldatud koti. peale valmimist jäi selle kohta siia märge tegemata, sest mul polnud meeles lasta seda pildistada. teiste kottidega on lihtsam - aga et vöökott ka vöötkotina pasitaks, siis peaks ta olema pükste külge kinnitatud mitte põrandal vedelema. ja kuna ühtki fotograafi taas käepärast polnud, sis võtsin abiks peegli. pilt sai seeläbi küll tiba udune ja niru.
tõenäoliselt läheb se kott mingi hetk harutamisele, sest vööpaelad on meeletu pikad (ma ei tea kui paksuks ma ennast pidanud olen seda tehes). ja kuna selle heegeldamist on alustatud paelast, seejärel tehtud kotiosa ja siis veel kõik servad üle heegeldatud, siis pole selle paela lühemaks tegemine ka just 5 minuti töö. aga eks näis.

pikakoivalised jänesed

sel nädalal saabus lõpuks müügile kauaoodatud ajakiri "Käsitöö". seda sirvides jäid kohe silma vahvad traatjalgadega jänesed. ja kuna lihavõtted tulemas, siis miks mitte proovida neid teha.

kõikide selliste suht väikeste asjade tegemisega on see jama, et... kududa neid on okei, aga õmblustöödega võiks küll keegi teine tegelda:P no mitte ei meeldi mulle see kõrvade-käppade külgeõmblemine.
ja kuna ma nuppu kududa ei oska, siis saba on neil võimas ümmargune tutt (pildil pole vist eriti näha...).

punane kott

tegelikult oli mul algselt plaanis teha kingituseks üks punane heidest kott. aga kuna poest punast heiet saada ei õnnestunud, siis ostsin tookord roosa... ja tegin roosa koti. mingil ajahetkel tundus, et aega jääb väheks ja sünnipäevalaps jääb punase kotita.
siis aga tulid Superboxi müügile mingid imelikud lõngad. jalutasin selle lõngapakiga poes mitu tiiru ja panin selle korra ka kasti tagasi. lõpuks otsustasin ikka osta ja sellest hoopis punase salli kingituseks kududa. kodus netis surfates ja sallivariante kaaludes jõudsin ma lõpuks oma mõtetega tagasi koti juurde. valged pärlid olid kodus olemas... neist küll pooled ostusid sellisteks mil üldse auku polnud või siis oli auk nii pisike, et nõel sealt läbi ei mahtunud. (huvitav kas neile mingit rakendust ka veel oleks...)
igatahes tundus, et sünnipäevalaps jäi kingitusega rahule:)

motiivikott

Isetegija motiivikotiprojekt pani ka mul mõtte liikuma motiivikoti suunas. kuna niikuinii oli plaanis teha üks märss, siis miks mitte teha see motiividest. eriti kuna ma polnud suutnud juba pikemat aega leida poest pruuni heegelniiti. eelmisest beežist kotist oli seda küll järele jäänud, aga mitte piisavalt, et jaguks tervele kotile. motiivid võimaldasid kombineerimist erinevat värvi heegelniitidega. ja et värvi ka ikka oleks, siis sai lisatud oranži...

siinkohal peaks veel märkima, et kunagine ff-lõngavahetus oli tore juba kasvõi seetõttu, et sai proovida lõngu, mida ise ei taipakski poest osta. kasvõi seesama oranži tundus algul nii võõras, aga nüüd olen seda ise poest juurdegi ostnud.

nukud

eelmises postituses sai vihjatud nukkudele...
oma esimese nuku (pildil keskel, see kõige suurem) tegin keskkoolis kui pidime käsitöötunnis tegema mänguasja. mingis ajakirjas (millest ma paraku jälle täpsemaid detaile ei mäleta) oli õpetus ja käepäraste materjalidega ta tehtud sai. tol ajal polnud erilist trikotaazivalikut ja nii on nuku nägu-käed-jalad kaetud sukaga. kuna see nukk on umbes 15 aastat vana, siis vajas ta nüüd tibake kohendamist. silmad ja suu on uued ja tänu sellele nukk ka tiba teist nägu. paar õmblusarmi on ka põsel...

mõni aeg pärast kooli tegin ma müügiks nukke (pildil vasakul olevad 2 nukku). siinsetel nukkudel on pead ja riided üle 12 aasta vanad. alles hiljuti mõtlesin, et kaua nad seal kapis seisavad, teeks siis valmis. nii on nende nukkude pead kaetud sukaga, aga käed-jalad trikotaazist. selliseid nukke sai omal ajal päris palju tehtud... oli neid nii roheliste, pruunide, kollaste kui roosade juustega...

ja kõige uuemad nukud on pikajuukselised ja seelikutes. neil on kõik uus. välja arvatud juustelõng, mida oli veel vanast ajast järgi. ja õmblusvatt, mida ka veel natuke alles oli.

jänesed

Tänu Kullaketrajate ideele teha lastele mänguasju jõudsin mina ringiga tagasi pea 10 aastat tagasi tehtud mänguasjadeni. esmalt meenusid mulle küll hoopis nukud, millest paar tükki ka hetkel poolikuna kapis seisavad. aga neid näitab siis kui olen oma esimest nukku väheke kohendanud ja näitamiseks "üles löönud".
aga kunagi ammu sai tehtud ka peotäis jäneseid, millest üks mul siiani alles on ja kahe jänese toorikud siiani lõngakotis valmimist ootavad. õpetus oli mingis soomekeelses käsitöö ajakirjas (nime kahjuks ei mäleta ja see polnud ka minu ajakiri, et saaks järgi vaadata). sama põhimudeli järgi sai teha igasuguseid loomi - jäneseid, rotte, sigu, karusid, koeri... nende pildid tulevad silme ette. rotti ma ka proovisin teha, aga rotti meenutas tema juures vaid saba... oli teine kuidagi karu nägu :P

esimene...

tegelikult oleks see kott pidanud tulema punane. oli plaan teha see kingituseks vennatütrele jõulukingiks tehtud punase mütsi juurde... aga paraku polnud poes punast heiet ja kuna ma olin otsustanud katsetada vanutamist, siis ei saanud ma poest ka tühjade kätega lahkuda. poes olevast valikust tundus kõige parem roosa... (kuigi seda ma ei saa nüüd kinkida sellele noorele daamile, kellele ma koti tegema pidin. nii et punase heide hankimine on endiselt päevakorral. või siis tuleb üldse midagi muud välja mõelda).

seega on minu esimene vanutatud kott roosa. valge lõng on huopanen. ja pärleid pole ma ka kunagi varem kasutanud. ausalt öeldes arvasin, et see on midagi eriti keerulist ja ma neid ilmselt mitte kunagi ei kasuta ka. aga polnudki kõige hullem. need roosad pärlid olid mul sahtlis juba jõulueelsest ajast kui mõtlesin ühe prossi teha... mõtteks see jäigi. aga nüüd oli väga mõnus kui neeed kohe võtta olid.

küünlaleegikott

tegelikult pidi minu küünlakuukotiks saama hoopis see kott. nö koti toorik ehk siis must kott oli valmis juba mõnda aega, aga kuna minu orantside ja kollaste lõngade varu oli nigel, siis töö seisis. ja vahepeal valmis sinimustvalge kott. nüüd aga õnnestus pääseda linna. ega ma siis eriti mujale ei jõudnudki kui lõngapoodi ja kaltsukatesse, kus ka lõnga tavaliselt leida võib. ja nii sain oma kotile leegi tehtud. eks tegelikult võiks seda veel edasi aretada, aga kuna mu mõtted on juba mujla, siis jääb ta ilmselt ikka selliseks nagu on...

ja tegelikult peaks nüüd endale lubama, et ma rohkem selle "põhiplaaniga" kotte enam ei tee. ühe teen veel, sest asi on peas juba valmis. jäänud on veel vormistamine:P

üldse on koju viimasel ajal kuidagi palju kotte tekkinud. ja karta on, et neid tuleb veel... aga kotte on mõnus teha - saavad ruttu valmis. ma olen hakanud mõtlema, et tegelikult võiks üle 10 aasta omale mingi kampsuni kududa... ja ükspäev jõudis mulle kohale, millise talvemütsi ma endale teha võiks (aga selle ma lükkan sügisesse, et jätta endale mulje, et varsti on kevad ja sis pole enam mütsi vaja niikuinii). ja tulevaks talveks peaks oma suuremale pojale ka ise mütsi kuduma - ei õnnestu mul leida meie kaubandusest mütsi, mis oleks mõnus ja soe ja kataks kõrvad ja milles mu laps tobe välja ei näeks. mütsi kudumine on täiesti võrreldav koti tegemisega - saab kähku valmis:)

küünlakuu kott

mul õnnestus see poodi jäetud sinine lõng siiski hiljem ära osta. küll natuke väiksemas koguses, aga see-eest soodsama hinnaga. paraku pidin tõdema, et see lõng ei jää üksinda heegeldades eriti ilus - selline kulunud ja vana. nii ma siis proovisin heegeldada koos mustaga. natuke valget ka ja valmis ta saigi - küünlakuu kott.
ei jäänudki muud üle kui ühineda projektiga 12 kotti. ma küll ei kujuta ette, mis ma kõikide nende kottidega peale hakkan, sest juba niigi on sel aastal mitu kotti tehtud, täiesti projektiväliselt nö:P

*sinimustvalge nagu vabariigi aastapäev*südamed nagu sõbrapäev*liumäed nagu vastasõit*lumepall nagu veebruar* - võibolla suudab keegis ealt veel midagi välja lugeda;)

kott pojale

kuna ema muudkui kotte meisterdab, siis arvas poeg, et ka talle oleks üht kotti vaja. vahelduseks sai see siis kootud. esilagne mõte oli teha seljakott, aga ma arvasin, et ei oska neid rihmu nii teha, et ka asju täis kott "vaatamisväärne" oleks. ja nii sai seljakotist üleõlakott. ketjas rihm venib kah parajalt, nii et on hea yle kahe õla panna.

veel üks kott

sellele kotile oli ff lapp valmis ammu enne kotti. seisis ja ootas oma aega. enne jõudsin musta kotigi valmis teha. juba eelmisel aastal ostsin keskturu kaltsukast koti jaoks lõnga ära, aga heegeldamiseni jõudsin alles nüüd. ostsin veel lisaks ka mingit pruunikat lõnga/heegelniiti, lootuses et kott siis äkki väga ei veni igas suunas.

ja tegelikult on mul hing haige ühe sinise lõnga pärast, mille ma kaltsukasse lõngahunnikusse jätsin... sellest saaks ka äkki sobiva koti mu sinise salli juurde...

kott

kunagi ammu, eelmisel aastal, tehti Isetegija foorumis sellist asja nagu lõngavahetus. osalejad saatsid igaüks 10 meetrit lõnga ühe inimese kätte (aitäh Jutupaunale lõngavahetuse algatamise ja korraldamise eest) ja tema siis jagas need omakorda pakkidesse ja jagas osalistele laiali. näppisin neid lõngu ikka üsna thti ja üritasin oma mõtteid liikvele saada. küll käis läbi pea mõte teha kindad, kott, sall, teistsugune sall jne. lõpuks jagasin lõngad kahte hunnikusse - punased-lillad ühte, oranžid-beežid teise. tegelikult nö mõtteline kolmas hunnik oli ka, kuhu siis jäid need lõnad, mida võis panna mõlemasse hunnikusse. pluss eraldi veel üks lõng, mida ma lihtsalt ei suutnud teistega sobitada. nõrk.
esimesena sai valmis tegelikult soojades toonides "asi". aga paraku pole kotti, kuhu peale teda panna ja seega ma seda ei näita enne kui ta kotiks on tehtud. aga siis ühel reedesel õhtul mõtlesin, et prooviks omale koti heegeldada. mõeldud tehtud. a kuna must kott üksi kuidagi karm tundus, siis võtsin oma punalillad ff-lõngad välja ja kaunistasin koti ära. ja selline see kott siis on - ühelt poolt ja teiselt poolt.

tekilapid

Isetegija foorumis käib jälle hooga lapitekkide tegemine. Kuna selline lappide tegemine on hea ja lihtne ajaviide. Mulle hakkab tunduma, et ma olen juba 10 aastat tagasi oma suurte asjade tegemise normi täis teinud. Kuidagi ei kipu midagi suuremat meisterdama...

roosa ja sinine

mul kipub ikka nii olema, et kas tuleb korraga mitu ideed, mida teha ja siis ei suuda nende vahel valida või siis on pea mõtetest täitsa tühi ja ei meenu ka ükski neist sajast ideest, mis eelmisel korral korraga pähe ära ei mahtunud:P nii ka sel aastavahetusel kui tahtsin teha midagi, aga ei suutnud välja mõelda, mis see olema peaks. lõpuks mõtlesin, et prooviks teha seda roosikotti, mida Istegija foorumis näinud olin. kuna teada on, et ise ma sellise kotikesega kuskile nikuinii ei lähe, siis võtsin julgelt roosa lõnga. ümmargust põhja heegeldades küsis poeg, kas ma heegeldan vorsti. kui ma sellele roosale "vorstiviilule" õielehti peale heegeldasin, siis küsis miks ma vorstist tükikesi teen :P
aga see roosa kott läheb kingituseks ühele väiksele tüdrukule ja koti sisse lähevad üks patsikumm ja kolm juukseklambrit ka. tegelikult peaks kotisuule mingi nööbi panema, sest sangaga panin ma mööda ja see kotisuu hoiab lahti... eks näis, ehk mõtleb veel välja midagi.



kuna mu blogimise mõte oli salvestada kõik käsitöötegemised, siis tegin pildi ka eelmise aasta lõpul valminud sallist. oli mõte heegeldada lihtne auguline pikk-pikk sinine sall. lõngapoes aga ei raatsinud ma sugugi raha välja käia ja juba mõtlesin, et jääb tegemata. aga siis ühes kaltsukas vaatas mulle vastu suur tokk sinist lõnga 20 krooni eest. toon oli küll tiba tumedam kui ma seda salli oma vaimusilmas ette olin kujutanud, aga noh - 20 krooni eest võib ju teha kompromisse:)

lapitekk

eelmisel aastal sai Isetegija foorumis osaletud ühes heategevusprojektis, kus tehti ühine lapitekk. Sel nädalavahetusel toimus foorumlaste esimene suurem kohtumine Eesti Käsitöö Majas, kus siis ka neid tekke näidati. Üks tekk oli õmmeldud, teine heegeldatud-kootud. Lõngatekis on ka seitse minu tehtud lappi. Kahjuks ei taibanud ma oma lappidest enne ärasaatmist pilti teha:( Aga mõlemad tekid ise said ilusad. Paraku ise neid lähemalt näha ja katsuda ei saanud, sest olen taas koduarestis juba pikemat aega - algul lapsed haiged, nüüd veel lisaks ise ka. Tuleks juba kevad - reeglina siis eemalduvad me kodust ka haigused.

jõuluehetest

jõulud on nüüd selleks korraks jälle edukalt möödas. kui ma nende jõuluehete meisterdamisega järgmisel aastal sama tubli olen, siis võib varsti ka poest ostetud õlest ehted ära visata. oleks kuusk pisem, siis võiks seda juba nüüd teha. aga samas on nad sellised... naturaalsed, et võivad ju olla kah.
ja see on ka mingi täielik müstika, et auguga piparkoogid kuuse otsas maitsevad lastele hulka paremini kui ilma auguta piparkoogid laual kausis. ometi samast tainast ja samade vormidega ja samas ahjus küpsetatud;)

jõulukingid

enne jõulukinkide pakkimist meenus, et kinkidest võiks ju pilti ka teha. siin on pilt punasest mütsist, mis on tehtud samal põhimõttel kui eelpool nähtud sinine müts. algul plaanisin ümberringi volangserva heegeldada, aga siis mõtlesin, et äkki mütsiomanik ei julge seda siis üldse pähe panna (kui ta ilma julgeb... ega seda ju ka ei tea). nüüd on sats vaid kuklal... ega ma ju tegelikult ei tea kumba poolt hakatakse eespool kandma - kas sats ees ja triibuline pall taga või pall ees ja sats taga.

kaks volangsalli tegin ka jõulukinkideks. sain need valmis enne kui selgus, et need on hetke suurmood. oleks teadnud, siis oleks ehk tegemata jätnud. aga kinkimata ma neid nüüd ka sellepärast ei jäta. eks kingisaajad siis ise otsustavad, kas kannavad salle avalikult või ööpimeduse varjus:P

Ristkülikust müts

Ühe lapiteki jaoks sai mõni aeg tagasi lappe heegeldatud/kootud ja seal hakkas mulle eriti meeldima üks vabavormis kudumisvärk - et muudkui aga seod lõngajuppe kokku ja kood. üks kudumi pool jääb sõlmedest karvane ja teine siis sile. tegelikult kahju, et ma oma lappidest pilti ei taibanud teha... aga see selleks. otsustasin samal moel jõulukingiks ühe mütsi kududa. helkurid heegeldasin/õmblesin ka kohe külge. eks see paistab hiljem kas kingisaaja mütsi pähe ka paneb;)

Sall

nii veider kui see ka pole, siis minu kõige kauem tehtud näputöö on sall:) algselt ei pidanud sellest küll sall saama, vaid hoopis osake kampsunist. umbes 10-15 aastat tagasi hakkasin heegeldama motiive... ja need jäid seisma. kuni ema nüüd mõni aeg tagasi need minu kätte toimetas. otsustasin motiive juurde heegeldada ja asja salliks teha. ja selline see nüüd siis on - kaua tehtud kaunikene:)



hetkel meenus ka, et mu kõige esimene kootud asi oli sall - selline kahvaturoheline ja nupuline lõng oli. vanaema juures puuvarrastel kudusin. vanaema vist aitas ka vahepeal. paraku pole seda salli enam olemas... ei teagi kuhu ta kadus.