üks paljudest

lugesin just kokku, et ma olen tikkinud ligi 200 looma. on seda palju või vähe? eriti tore on muidugi see, et nad kõik pole mul kodus... täna andsin käest ära ühe oma lemmiku. kui seda poja kuuldes ütlesin, siis tema kommentaar oli järgmine - aga siis saadki ju uue teha. eks tal ole õigus.

loomasoovijatele vastu tulles tegin eelmisel nädalal ühe kiirpildistamise kõikidest kodus olnud loomadest. ma ei hakka neid pilte siia duubeldama, nii et keda huvitab, siis vaadake SIIA.

5 mütsi

olen sel hooajal kudunud viis mütsi. esimene müts tuli liiga väike ja liibuv, nii et läks harutamisele. teine tuli suur ja lopsakas. harutama ei hakanud, aga enda jaoks kandsin maha. tuli kududa kolmas. see sobis ja seda kannan. ma ei olnudki varem kudunud sellist klassikalist mütsi (no et alustad alt ja siis lõpuks kahandad).tegelikult on müts punasem, aga pimedas toas pildistades oli keeruline enamvähemgi normaalseid pilte tekitada.

ema soovis omale samasugust mütsi nagu tal üks ajalooline on, aga soojemast lõngast. kui müts oli poole peal, siis andsin igaks juhuks proovida, et kas on paras. lubati edasi kududa. müts sai valmis. ja siis peale esimest kandmispäeva öeldi, et tegelikult võiks ikka suurem olla. nii ma siis kudusingi viienda mütsi.

3 karu

vabalt võiks selle postituse pealkiri olla ka "9 aastat", sest just täna nii palju aastaid tagasi sai tehtud siin esimene postitus. kasside arvu ma ei hakka kokku lugema, aga iga aasta kohta ühte karu küll ei tule.

üks lind

varsti on punaste lindude aeg…

tigu

peaks oma piltides korda looma, et tekiks ülevaade, mida ma olen pildistanud ja mida ma olen näidanud. ma vähemalt üritan enne loovutamist igast loomast ka mingi mäletuse pildi näol tekitada. mõnel üksikul korral ei ole see ka õnnestunud.

kes magab kingadega?

Ühel päeval küsiti minult, has ma hobuseid ka teen. ei tee. aga lubasin proovida ja teada anda kui selgub, et ikka teen :) esimene hobu tuli selline takuse laka ja sabaga, kus saba ja lakk on õmmeldud juba koos hobusega.

kuna ma ei olnud kindel, kas selline takune on parim lahendus, siis proovisin ka teisiti. sellel on saba ja lakk hiljem lisatud. välja näeb esimesega võrreldes nagu miski tööhobune...

roosade lilledega hobu on nüüd juba oma uue omaniku juures. ei olnudki see hobuse tegemine halb mõte. hea kui tullakse uute soovidega. samas on soovitud ka loomi, kelle äratuntavaks tegemisega ei ole ma hakkama saanud. neid ma ei näita :)

2 roosat kassi

vaevalt olid 13 kassi lahkunud kui sain telefonikõne, et oleks vaja kingituseks kassi. juba tikitud kasside seas roosat ei olnud, aga tundus, et oleks just roosat vaja. ja siis teist veel. loodetavasti need on piisavalt roosad ja sobivad. mulle omale küll meeldivad.

13 kassi

viimastel päevadel on jälle tavapärasest rohkem tikitud. kuna oli jäänud pikem paus, siis on sõrmeotsad täitsa hellad. nüüd on mul lisaks suurtele (kui neid nii saab nimetada) ja väikestele kassidele ka keskmise suurusega kassid.

kaks kiiret öist klõpsu möödunud nädalavahetuse kassimaratonist. või oleks selle kohta õigem öelda sprint kui nii lühikese ajaga 13 kassi õmmeldud-topitud-tikitud said. tegemist oli tellimusega, ma päris omaalgatuslikult sellises tempos ei tikiks.

puukallistus

need peaksid nüüd eriti soojad kindad olema, sest kootud on nad sel suvel. algul pidid neist tulema sokid, aga selgus, et ei mahu mulle üle kanna jalga. harutada mulle ei meeldi ja väiksemaid sokke ka vaja polnud, nii et said hoopis triibulised käpikud.

sokiaeg

meie peres kipub sokihooaeg tähistama seda, et keegi on haige. siis pannakse jalga villased sokid. nüüd on meist kolm järjest tõbised olnud ja selgus, et ühele neist ei olnud parajaid sokke. tegin kiire kudumise. minu sokid on veel pooleli...

vardad nr 2,5 ja vardal 16 silma. saagu see siia kirja, et oleks kust vaadata ja ei juhtuks nii nagu suvel alustatud sokkidega, millest lõpuks tulid kindad. sai nimelt võetud peenem varras kui seni olin sokke kudunud, aga silmade arv jäi samaks - pidin sokkide asemel kindad kuduma. ei läinud jalga...

kass

suvel üritasin olemasolevad loomad piltidele saada. siis sain pildid arvutisse. ja siis kadus juurdepääs neile piltidele. õnneks olid nad fotokas alles, sest pildistamine on selline tülikas ettevõtmine minu jaoks. samas oleks pildistada veel vaja...

tahaks teha pruune ja beeze ja lillasid kasse, aga villa ei ole.

lind ja seened

sel suvel nägin vist päris esimest korda kuidas linnud parvena viljapuudel oma söömisretki korraldavad. suure kuuse otsas kogunesid üle küla kajava kisa saatel ja siis TSAHH lendasid mureli otsa. ja siis sealt edasi kogunema järgmise puu otsa, et siis kokku leppida, milline puu on järgmine. eemalt kostis nende kädin veidi vaiksemalt. ja niimoodi terve ühe päeva. vahepeal jälle ringiga sinna punkti jõudes, kus mina neid nägin (kuulda oli neid vähem või rohkem pidevalt). oli valjuhäälne päev. järgmisel päeval vallutasid nad ilmselt järgmist küla.

ja kuna on seenehooaeg, siis veel üks seenepilt. mina seekord metsas ei käinud, nii et pääsesin vähema koguse puhastamisega. õnneks polnud seekord puravikke ka rohkem kui mõni. 

aga kaks seenepirukat tuli juba ahjust ja tundub, et peagi saabuval talvel saab mõne veel küpsetada:)

seened siin ja seened seal

käisime möödunud laupäeval seenel. läksime oma riisikakohta, aga koju tulime peamiselt puravikega. palju seeni on tore, aga puravike puhastamine on hulka tüütum kui riisikate. ma niimoodi puravikke korjasin viimati lapsepõlves kui käisime omal maal metsasihtidel seenel ja korjatigi ainult puravikke.

pühapäeval selgus, et seenepakkudel on seened kasvama ikka hakanud. kõik seitse pakku kannavad. veel nädal varem oli tunne, et ei tule sinna esimesel aastal midagi.

punane kass läks reisile

see kass reisib homme Venemaale ühele väikesele punast värvi armastavale tüdrukule, keda ma kohanud ei ole, aga kes on minu kauge sugulane. ema läks külla. kass läks kingituseks.

punane on värv, mida mulle meeldib vist kõige vähem tikkida. minu jaoks on siis lõngade valik kuidagi piiratud. samas hoidsid päris mitu inimest seda kassi omal peos ja paistsid veidi pettunud kui ütlesin, et see on tellimusena tehtud ja ei ole saadaval. seda on endiselt huvitav jälgida kuidas tegelikult on iga looma jaoks kuskil keegi olemas. et kuidas mõni mulle omale väga armas loom istub ja ootab kauakaua uut omanikku ja samas mõni teine, kellega mul see "tunne" puudub, läheb veel tikkimissoojana minu juurest minema.

"kael võiks veel pikem olla"

nii arvas see väike poiss, kes oranzi looma omale välja valis. eks peab meelde jätma ja teinekord pikemaks venitama selle kaela.

sinimustvalge kass

alustame augustis taas kassiga:) see tegelane sai eile omale uue kodu ja jõudsin enne ka pilti teha.

aga kui tikkimisest erinevast käsitööst rääkida, siis alustasin triibuliste villurite kudumisega. plaanis mõlgub paar heegeldatud lapitekki. ja venna kampsuni võiks ju ka talveks ikka valmis kududa.

kausikook

selgus, et mul mõned lugejad-vaatajad siiski veel on, nii et nende rõõmuks vahelduseks ka üks koogipilt-jutt.

oli plaanis valmistada külalistele üks punasesõstra marjakook ja üks tarretuv vaarikakook. kuna külastuspäeval mul poodi ei olnud võimalik pääseda, siis sai vajalikud vahendid ostetud eelneval hilisõhtul, napilt enne poe sulgemist. läksin veel peale kassa läbimist tagasi, sest olin vahukoore unustanud. kahjuks ei meenunud mulle sel hetkel, et olin unustanud ka hapukoore ja zelatiini… need meenusid siis kui poed olid suletud. käis peast läbi ka mõte saata laps järgmise päeva hommikul bussiga poodi - selgus, et pole sentigi sularaha bussipileti jaoks.

külmikust leidsin ühe juba varem ostetud hapukoore, nii et ühe koogiga oli mureta. pärast mõningast nuputamist otsustasi teise koogi teha kaussi. et no kui kõik head asjad kokku panna, siis ei saa ju midagi väga jubedat sellest tulla. küpsetatud koogipõhja tegin katki ja lükkasin selle puru korra ahju, et krõbedam saaks. kreemiks läksid kohupiimakreem, toorjuust, vahukoor, suhkur, vaarikad. ja siis polnud muud kui laduda kihiti kaussi küpsisepuru, kreem, vaarikad ja nii aina korrates. tuleb tunnistada, et sai väga hea:)

külm kass

Siinkohal üks külmast sinine kass, kuigi soe suvi on lõpuks ometi kätte jõudnud. paar päeva tagasi lendas minu juurest minema kaks linnukest, kellest arvasin omal ka pildid olemas olevat, aga hiljem selgus, et siiski ei ole. mäletan pildistamist, aga ilmselt ei olnud siis tulemus seda väärt, et pilte säilitada.

kus on suvi?

viimasel ajal ei ole fotokas pihku sattunud. leidsin siiski mõne pildi, mis said tehtud ajal kui levis veel info, et tuleb väga soe suvi... üks neist siin.

suvised kingikotid

meenus, et üks linane kott on siin näitamata. täna andsin koti käest ära ja õnneks olen kunagi isegi mõne pildi teinud. kotil on sees ka roosa vooder väikse taskuga.

viimane kott on pisem ja voodrita.