teksakott

ma tõesti kadestan inimesi, kes kergel käel omatehtud asju kingivad. kui ma lähematele sõpradele ja sugulastele seda veel teha julgen, siis võõramatega on raskem. asi polegi selles, et mida kinkida, vaid pigem selles, kas mind ikka normaalseks peetakse kui ma ise kingituse olen teinud:P endatehtud asjade kinkimise foobia ilmselt:D

aga mõni aeg tagasi ostsin kaltsukast ühed teksased. ma pole küll mingi teksakotiaustaja, aga need sääred istutasid hetkega kotimõtte minu pähe. esialgu on neist säärest saanud vaid üks kott. küll teine ka tuleb. voodriks sai kotile kaltsukast ostetud lilla triiksärk. ma ostsin selle tegelikult oma mehele, aga ta ei saanudki seda teada. enne läks mul kiiresti sobivat voodrit vaja:P koti kinnis valmistas kergeid probleeme. lõpuks otsustasin takjapaela kasuks. ma küll ei kujuta ette kui kaua see vastu peab... äkki oleks trukk ikka parem lahendus olnud... ühe karabiini õmblesin ka jälle sisse, et sinna võtmeid riputada.

ise jäin oma tööga täitsa rahule. poeg arvas ka, et ilus kott. homme paneme sinna koti sisse kommi ja veel midagi vahvat ning poeg kingib selle oma klassiõele.