võrkkott

kunagi mitu aastat tagasi ostsin kaltsukast mõned võrksärgid. oli plaanis neid mingite heegeldistega tuunida, aga lõpuks tõdesin, et ma ilmselt ei kannaks selliseid. ja seisma nad jäidki... paar tükki vist andsin emale, aga ma ei teagi, kas ta neid kandnud ka on...

nüüd poistega rannas käies ja nende jalatseid kord näpus kord kotis kandes tõdesin, et oleks vaja üht sellist kotti, kust liiv välja pudeneks.

kui usinad inimesed heegeldavad omale võrkkoti, siis minusugune laiskloom õmbleb särgi alt kokku ja kujutab ette, et temal on kott:D

esialgne plaan oli küll teha põhi ümarast kangast, aga õnneks jõudis mulle enne tegutsema asumist kohale, et siis oleks ju liiv ikka seal põhjas. lõikasin hoopis velvetiriba ja õmblesin selle otsad kinni. siis paigutasin selle topeltriba vahele särgi alumised ääred ja õmblesin kõik omavahel kinni.

pildid on klõpsitud kähku enne randa minekut ja nüüd rannast naasnuna võin öelda, et väga hea kott on :) käeaugud on just nii suured, et kott mahub ka üle õla ja käe otsas kandes ei lohise järgi. kingad mahuvad ilusti kaelaaugust sisse ja liiv pudeneb aukudest välja. ja õmblusmasina lauale ja laualt ära pakkimine võttis ilmselt kauem aega kui selle pika edasi-tagasi õmbluse tegemine.