kassil on suured silmad

mis ma ikka oskan kosta - jälle üks kassipilt.

tegelikult oli mul isegi mingi mõte, mida kirjutada, aga see mõte kadus kuskile...

eelmise hooaja sokid

mõni päev tagasi said lõpuks omanikule üle antud juba eelmise villasoki hooaja lõpus kootud sokid. kuna mul tundus, et ma üritasin neist kevadel ka mingi pildi teha, siis hakkasin nüüd seda otsima... et (s)oktoobris kõik selle aasta sokid kirja saaks. mingi imeliku pildi isegi leidsin.

sokid pidid tulema kas punased või mustad. must on ilus värv küll, aga millegipärast ei olnud võimalik pimedal talvel musti sokke kududa (suvel seda probleemi küll polnud). nagu pildilt näha, siis ma natukene ikka üritasin, aga tahtis silmanägemise ära võtta. punast oli kohe teine tera kududa. ja sai lausa kaks paari. ja punastele sokkidele lisaks ühed poisslapse sokid, mis poleks ei triibulised ega liiga kirjud.

punane lõng on pärit Raasikult, hall ja pruun lõng Hiiumaalt.

teeks ka talveuinaku?

"Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist."

et sööks veel natuke ja magaks ka...

öökull

täna algas sügisene koolivaheaeg ja sadas maha esimene lumi.

alles oli ju suvi...

tiiger või kass?

mõni aeg tagasi küsiti minult ega mul ühtki tiigrit ei ole. ei olnud. aga mul oli õmmeldud üks oranzi kassi keha ja mulle tundus, et sellest võiks tiigri saada küll. mõeldud tehtud. vöödid peale ja valmis. ega muidugi tiigrid ilmselt saba püsti ei liigu ringi...

aga tiigri soovija kadus ära ilma oma tiigrit nägemata. nii et kass jäi ikka kassiks ja elab nüüd õnnelikku kassielu ühe tüdruku juures.

punane kleidike, lühike veidike...

eks ma sellepärast julgesin eelmise nukupostituse juures julgelt lubada, et nukke veel tuleb, kuna mul ju oligi neid juba rohkem kui üks tehtud.

punase kleidiga tüdruk on natuke pikemat kasvu kui oli triibulise seelikuga tüdruk. aga ta lahkus mu juurest nii ootamatult ja kiiresti, et ma ei jõudnud teda mõõtagi. pildid on ka sellised kiired klõpsud, et omale mälestus tehtust jääks.

vikerkaar

sellest on juba ikka mitu aastat möödas kui ma mõtlesin, et võiks teha ühe suure heegeldatud teki Raasiku vikerkaarelõngast. esialgne plaan oli vikekaarekerad tumedal taustal. paraku näitasid katsetused, et ei olnud eriti efektne. natukene harutamist ja ümmargustest vikekaartest said nurgelised. ja tausta tegin ka hoopis valge. nagu näha, siis ei tulnud ka tekk suur, vaid hoopis väiksele inimesele sobilik (87x87 cm).

selle teki tegemisel selgus ka selline asi, et kui mitu inimest on ühel ajal Raasikul sama lõngakuhja juures, siis õnnestub neil sealt välja tõmmata täiesti erinevad valged lõngad. paraku ei selgunud see tõsiasi sugugi mitte lõngakuhjade keskel olles... ja kuna ma ei olnud kindel, et kui ma sinna teist korda läheksin, siis tõmbaksin kuhjast välja just samasuguse kui mina olin tõmmanud eelmisel korral, siis on siin tekis kasutuses natuke erineva tooni ja ka jämedusega valge lõng.

linnud

kassidele vahelduseks näitan teile ka lindusid. üks neist lendas juba suvel minema ja teine leidis oma uue kodu täna.

uue hooaja triibulised

kuna mul suveks mingit pisemat käsitööprojekti käsil polnud, siis hakkasin juba varakult jõuludeks valmistuma. pisemat selles mõttes, et oleks hea kotti pista kui kodust randa või parki vms lahkud. sel aastal siis pistsin kotti viis varrast ja lõngakerad, et kududa jõuludeks peotäis sokke.

kahjuks jäid roosatriibulised sokid pildistamata sel ajal kui õitsesid üsna sama värvi pojengid... oleks ilus olnud. neid sokke kudusin ka nt Stroomi rannas kui poisid mänguväljakuil ja vees hullasid. ühel päeval tuli minu juurde üks vene proua ja kiitis kui tubli ma olen:) et ta olla juba eelmisel päeval vaadanud kuidas ma muudkui koon ja nüüd täna jälle... et mul vist saavad kõik sugulased jõuluks kootud sokid. ega ta väga mööda pannudki:)

kui talvel ei olnud mul võimalik musta sokki kududa, siis suvel on ikka valgus hoopis teine ja musta lõngaga kudumine ei valmistanud mingit probleemi. siit pildilt jäd nüüd välja ühed triibulise sääre ja musta labaosaga sokid, sest vanem poeg võttis need juba kasutusse (laps, kes 8 aastat ei olnud nõus panema villast sokki palja jala otsa, kannab neid nüüd täiesti omal algatusel). neis sokkides on leidnud kasutust kõikvõimalikud väikesed lõngakerad.

need on sokkidest nüüd ainsad, mis on kootud (s)oktoobris.

kahed kevadel kootud sokid jäid pildistamata, nii et sokiteema veel päris lõppenud ei ole.

jälle kass

kiire klõps ühest kingituseks tehtud kassist enne kui ta kingikotti läks.

taaskord juhtus nii, et kuigi karbis on üsna mitu looma, siis Seda Õiget ikka ei ole. õnneks olid olemas vahendid, et teha.

tigu jäi korvi

selle suure seenekorviga on sel aastal üsna mitu täit seeni koju toodud. liivatatikaid ja puravikke ja võiseeni peamiselt. olen neid marineerinud ja soolanud. seega peaks sel talvel ikka mõne seenepiruka saama (eelmisel aastal läks sellega vähe kehvasti).

lisaks on sel aastal üle mitme aasta saanud jälle õunamahla teha. päris mitu laupäeva ööd on möödunud köögis pliidi taga mahla kuumutades ja seeni kupatades. natuke kuumutamata mahla panin ka jäässe. paneks rohkemgi, aga ruumi pole. see toormahl on ikka nii hea.

selle retsepti järgi seenehoidist tegin ka, aga kuidagi soolane sai minu meelest. ja ma ei ole eriline magedasööja... eks näis kuidas see talvel tundub.

veinimarinaadis männiriisikaid tegin ka. kuidas maitseb - ei tea veel.