tekk Aasta Emale

Isetegija foorumis algatatud lapitekkide tegemises olen ma varemgi osalenud. mulle meeldib lappe teha üldiselt... kui need ei pea olema ühesugused ja nende tegemiseks pole muid keerulisi tingimusi seatud. seekordne lapitegu oli mõnes mõttes natuke keerukam. olin oma nime juba kirja pannud kui märkasin seda tõsiasja, et lapp tuleb kududa. ma aimasin täitsa õigesti kui pidasin kindlas mõõdus kudumist aeganõudvaks protseduuriks. kui ma algul arvasin, et siinkohal oleks tore katsetada erinevaid palmikuid, siis pärast n+1 korda lapi harutamist (sest see oli liiga suur või liiga väike) ma enam nii ei arvanud. ja nii tegingi lihtsad lapid ja lubasin endale, et edaspidi loen reegleid hoolsamalt.

usinamad Isetegijad heegeldasid lapid ühiselt tekiks ja lõppviimistluse tegi Freddy, kelle blogist on pärit ka pilt valmis tekist. Nüüd jääb veel oodata emadepäeva, mil peaks välja kuulutatama Aasta Ema, kes siis selle kauni teki endale saab.

õhuliselt roosa

läbi tehniliste raskuste ja keerdkäikude olen ma jõudnud nii kaugele, et oma vahepealseid tegemisi jälle ilmarahvale näidata. et ei ole ma niisama passinud ega omale uut hobi leidnud, ei ole...

vennatütar sai taaskord aasta vanemaks ja selleks puhuks sai talle üks väike roosa ime heegeldatud. pärineb selle muster ajakirjast Moda 2/2007. tegelikult on uskumatu kui kähku selline asi valmis saab. kui ma poleks mustrikordi vähendanud ja mõnd asja nats ringi teinud, siis oleks veel vähem aega läinud.
lõnga kohta ei oska ma midagi täpset arvata - sai kunagi 2 suurt tokki ühest teisekäepoest ostetud just selle mõttega, et äkki saab sellest vennatütrele midagi ilusat teha. toona oli silme ees küll eelmisel suvel endale valminud imekudum, sest seda ta proovis ja see talle meeldis. aga see lõng tundus heegeldamiseks sobivam olevat kui kudumiseks.
hoolimata sellest, et tegemise käigus proovida heegeldist ei saanud ja ajakirja olnud mõõdud olid mõeldud suuremale inimesele, siis istus kõik seljas ilusti. aga kuna sünnipäevalapsel oli kõikse aeg tuli takus, siis peab leppima riidepuupildiga.

lill

proovisin ühel õhtul väikseid palle viltida. rullisin neid käte vahel ja kastsin muudkui külma ja kuuma vette jms. kuus tükki suutsin teha ja siis olid käed valged ja pehmed ja vett/seepi enam küll ei tahtnud.
ja siis saabus ühe toreda kolleegi sünnipäev ning sai talle kähku üks pross meisterdatud (ma polnud kindel, kas jõuan poodi pärislille hankima).

***************************************
täna käisin Tallinna Rahvaülikoolis viltimiskursusel ja kui oma müts valmis oli, siis näitasin sõbrannale kuda ma palli teen... ja see sai nii kähku valmis, et... ma ei saagi aru mis pagana moodi ma neid eelmisel korral nii kaua tegin:P

sini-must-sall

eelmise aasta algus läks kuidagi kotilainel olles. ja aasta lõpp sallilainel... sallitegu jätkub ka uuel aastal nagu näha.

sedakorda sain siis tehtud selle plaanitud mustadest ümmargustest heegeldatud lappidest salli (needsamad lapid mis sujuvalt punaseks salliks muutusid). ühtki uut lõnga siia ei ostnud ja juhendeid ei järginud, nii et peaks kreatiivsesse veebruari sobima küll. siin sallis on musta Novita Helenit ja Wooli ning kaht tundmatut sinist bukleelõnga. ja pikkuseks on umbes 185 cm.

ja kui kõik hästi läheb, siis saab see sall omale mütsi ka... lootus jääb.

asi ümber kaela

Signe idee, kasutada ühel kuul vaid kodus leiduvaid materjale, pani kohe mõtte tööle. see mitte ostmine mind nii väga ei heidutanud nagu enamust Kullaketrajates. ma niigi ostan harva uusi lõngu ilma ideeta. ja õnneks sai Raasikul eelmisel aastal ära käidud ja ka sealt ostetud lõngad ja heided seisavad ja ootavad oma aega. lõngu ja riidejuppe ostan ma peamiselt teisekäepoest. ma küll ei tea, kes neist riidejuppidest midagi õmblema hakkab, aga vahel lihtsalt ei suuda ostmata jätta... lõngadele on hulka lihtsam kasutust leida.

igatahes nägin ma kohe võimalust kasutada ära erinevad musta lõnga jupid ja teha teoks ammune mõte - ümmargustest heegeldatud lappidest kokkupandud sall. heegeldasin lapid valmis. mõtlesin kuidas neid paigutada ja ühendada... jõudsin järeldusele, et heegeldan ühe võrgu neile alla ja kinnitaks sellele.

mõeldud-tehtud. lõngakastis olid ripakil mingid imelikud akrüüllõnga kerad, mis ostetud kunagi Superboxist ja millest sai tehtud üks punane kott. heegeldamise tulemusel valmis punane sall ja kaheksast tokist punasest lõngast jäi järgi vaid üks väike nutsakas.


alustad üht ja välja tuleb hoopis midagi muud. mustade lappide panemine sellele sallile oleks ilmne liialdus. seega tuleks nende mustadele lappidega nüüd ka ikka midagi peale hakata...

sallil on pikkust 190 cm, laiust 13 cm (ilma narmasteta)

punased sokid

kuna aastavahetusel midagi asjalikumat tegemist pooleli polnud, siis oli vaja ruttu mingi plaan välja mõelda teleka vaatamisele taustaks.

harutasin oma 20 cm kootud vesti üles, et äkki teen õlarätiku. ei ole siiani tegema hakanud ja pole ka kindel, et teen. kas ma kannaks ka õlarätikut? ega enne teada ei saa kui rätikut pole... äkki teen ikka vesti...

kuna ühes seltskonnas oli juttu villastest sokkidest, siis mõtlesin, et kooks ka ühed sokid. pole ju umbes 10 aastat neid kudunud, sest pole vaja olnud. ise ma kannan neid harva ja uusi pole vaja. lapsi ja meest on varustanud mehe ema.

normaalne inimene hakkaks kuduma sokke, mida on kellelegi jalga ka panna. mida teen mina? võtan punase lõnga ja koon sokid, mis on ühele poisile suured ja teisele poisile väikesed:P

nii paljugi oli asjal mõtet, et proovisin teistsugust varbakahandusti kui varem olen teinud. esimene kand oli juba tehtud kui jõudis kohale, et oleks võinud ka kanda proovida teisiti teha...

viimane triibuline

kui peres on neli inimest ja juba kolmele neist on jõulukingiks tehtud sall, siis on ju täiesti loogiline teha ka neljandale sall. eriti kui erilisi kingisoove esitatud pole ja omal kah pea ideedest ei pakata.

tegelikult hakkasin seda salli tegema vennapoja salli kudumises tekkinud pausi ajal. ja mõtlesin selle hoopis endale jätta kui pooleli olevat salli valmis ei peaks tegema. (sest ei kõlba ju jätta ainsana sallita seda inimest, kellele on vihjatud, et ta salli saab). ja oleks omale kudunud sinise mütsi ka... aga läks nii, et kõik sallid said valmis ja läksid kingikotti.

selle salli unustasin ka mõõtmata. aga ma arvan, et see on punase salliga samas mõõdus.

kingisall

ma hakkasin vahepeal endale vesti kuduma. aga see viis mind parajasse masendusse, sest kui ma olin umbes 10 cm ringvarrastel kudunud, siis mulle tundus, et oleks ikka vist võinud veidike rohkem silmi teha. kudusin veel natuke hambad ristis ja siis mõtlesin, et võiks veel mõned sallid kududa:P selline lollikindel värk. ja no jõul ka tulemas. ja selgus, et vennapojal oleks salli vaja küll...

selle salli täpseid parameetreid ma kahjuks öelda ei oska, sest varrastelt tulnuna ta kingikotti läks. viimasel hetkel meenus pilti teha. aga üle pooleteist meetri ta on, sest oli pikem kui salliomanik. ja narmad said nüüd pikemad ja meeldivad mulle rohkem kui eelmise salli jupatsid. aga lõng on liiga peenike. ma mõtlesin, et jäängi seda kuduma. vahepeal juba loobusingi. aga siis jõudis minuni info, et tulevasele omanikule olla juba vihjatud, et saab jõuluks salli. mis jäi mul muud üle kui taas kuduma hakata.


lõngaks on Novita Nalle ja seda kulus natuke alla 300 grammi (kaalu mul pole, aga silma järgi vaadates võiks olla nii palju).

lippadi-lappadi: lõpp

kodu ja auto, stroomi ja lohusalu rand, mõned mänguväljakud ja spordiplatsid, Viljandi lossimäed, Hurmiorg, vanaema õu... ja veel mitmed paigad, mis esialgu ei meenu, on need kohad, kust võiks leida selle teki tegemiseks kulunud lõnga ebemeid. aga ilmselt on tuul need juba laiali puhunud.

ma ei välista võimalust, et järgmisel suvel midagi sarnast jälle ette võtan, sest seda tekki tehes tekkis paar mõtet, millist tekki veel teha võiks (uus ja sel hetkel palju toredamana tunduv idee tekib ikka siis kui natuke tööst tehtud:P). samas pole saabuval suvel enam ilmselt sellist vabadust oma aja kasutamise osas - et lapsed-lõngad autosse ja randa. aga eks näis.

teoreetiliselt peaks mul nüüd kodus umbes 1,7 kg lõngu vähem olema (mul pole täpsemat kaalumismasinat kui mingi margapuu, nii et väga täpne see ilmselt pole). päris tavalised maavillased lõngad on enamvähem otsas, aga millegipärast ruumi pole juurde küll tekkinud. teki suurus on umbes 190x140 cm. mehele peaks nii suurest tekist piisama teleka ees mõnulemiseks. kuna pojad kah teleka ees aegajalt tekki peale küsivad, siis vähemalt ei jääks tekid kapinurka seisma kui ma kunagi veel mõne tegema peaks:P

pilt on selline nagu ta on... kuigi ma naiivselt kogu aeg lootsin, et õnnestub pildistada ehk paremas valguses ja parema nurga alt. aga no ei oska mina sellist suurt asja pildile püüda sügistalvises pimeduses.



***************************
ja ma märkasin, et see paik siin on olemas olnud juba üle aasta. ja rohkem kui korra olen ma mõelnud, et milleks mulle seda vaja on ja lõpetaks selle jama ära. aga samas on sellel siin üsna meeldiv nö kontrolli-efekt. kas oleks ma nt kasvõi selle teki valmis teinud kuima poleks teinud esimest lappide-teemalist postitust?
kui keegi ei tea, sis pole seda olemas... ja isegi kui oled välja öelnud, et midagi tegemisel ja keegi selle valmimise kohta ei küsi, siis endal on raskem käega lüüa. mul vähemal küll.

rohkem salle

mõni aeg tagasi nägi vend mu pikka salli ja arvas, et tal oleks ka tegelikult uut salli vaja. et vana on kuskile kadunud. seda võimalust ei saanud mööda lasta, sest vend on selline tegelane, kellele on alati väga raske jõulu- ja sünnipäevakinke teha. kuidas sa ikka "vaikust ja rahu" kingid. just seda ta tavaliselt soovib.
kuna värvieelistused puudusid, siis olid mul üsna vabad käed. kolmandat sama tüüpi triibusalli teha ei tahtnud. ragistasin ajusid ja surfasin netis. ja siis mõtlesin välja - parempidi-pahempidi koega tekkivad reljeefsed pikitriibud! ja kui ma oleks sellele mõttele jõudes surfamise lõpetanud, siis ma polekski teada saanud, et see pole üldse originaalne mõte. selgus, et sellel 'Moguls scarfi'l on õpetuski on netis olemas. ja nii ma siis lükkasin salli nihkesse ja tekitasin narmad. need oleks võinud tegelikult hulka pikemad olla, aga siis oleks lõnga ka palju rohkem kulunud (ma algul naiivselt lootisin, et kahest tokist piisab täiesti).



* lõng on Novita Isoveli - alles kodus avastasin, et väga sobiva nimega lõng sai ostetud. lõng sai selline, sest kui idee on tulnud, siis tuleb ju kohe poodi tormata, et saaks tegema hakata. kindel mõte oli, et üks lõng on must ja teine üleminekutega. ja kare ei tohtinud olla. praegune oli sobivaim valik pakutavatest lõngadest. kuna ma tol hetkel mujale ei pääsenud, siis pidin leppima Prismas pakutavaga. lõnga kulus umbes 350 grammi (2 tokki musta ja poolteist kirjut)
* vardad nr 5
* salli pikkus 177 cm (koos narmastega), laius vabas olekus 11 cm ja laialitõmmatuna 28 cm.

punane sall

eelmisel aastal sai üheks jõulukingituseks tehtud müts. selleks aastaks on siis ka üks jõulukink valmis - pikk sall. peaks mütsiga sobima küll...
sall on kootud samamoodi nagu mu enda sall - umbes 350 silma vardal ja igal real uus lõng. ripskoes. rea alguses ja lõpus on jäetud pikk lõngajupp, mis siis hiljem on omavahel sõlmitud ja jäävad narmasteks. salli pikkuseks on 155 cm (+narmad) ja laiuseks 18 cm.

roosamanna

mul on kaks poega. seega pole mul vähimatki põhjust teha mingeid nukuriideid ja roosasid vidinaid. aga vahel ju tahaks:P siis on hea kui mõnel sõbrannal tütar on (enamusel on siiski millegipärast pojad:P).



ja nii saigi pisike Paula omale teiseks sünnipäevaks nuku ja roosa käevõru. nukk oli tegelikult juba varem olemas. aga mulle tundus, et ühe väikse tüdruku nukk võiks ikka roosas kleidis olla ja nii sai siis uus roosa kostüüm heegeldatud. roosa-valge-punane käevõru on minu peaaegu esimene cerniti-katsetus. cerniti pallid on kummile aetud, niiet peaks ilusti üle käe venitada saama. sünnipäevalaps ei tahtnud seda veidrat asjandust peo ajal küll ümber käe panna, aga eks sellele võib mingi muu kasutuse ka leida ju...



ja kuna see juba selline roosa postitus on, siis panen siia ka ühe kaelakee pildi. suur roosa pall (millegipärast fotol lillaka varjundiga) on heidest keritud ja pesumasinas pestud. lamedad ja ümmarguse dhelmed on cernitist, piklikud ja pisikesed ümmargused on pärit Abakhanist. kaelapael on heegeldatud. et selline niisama katsetamise mõttes tehtud asi...


tegelikult on mul paar asjalikumat asja ka ikka tegemisel. lapimajandusega tahaks ikka sel aastal veel ühele poole saada ja kotiprojekti koti tasku hakkab ka juba valmis saama:P

kaks prossi

mu pojal ja mu emal on ühel päeval sünnipäev. ilmselt sel põhjusel on mu pea enne seda päeva täis vaid poja kingisoove ja ema jaoks mõtteid enam eriti ei jagu. eks oma osa mängib ka see, et juba mitu aastat pageb ema selleks ajaks välismaale ja nii mul on teadmine, et tema kingitusega on kauem aega kui lapse omaga... nüüd sai lapse tähtis päev mööda ja ema naaseb kodumaale...

sobival hetkel meenus mulle manni tehtud pross ja see, et seda nähes tahtsin ma ka midagi sarnast proovida (ahvipärdik olen... ma tean küll:P). nüüd oligi hea võimalus ühendada katsetus ja kingitus. tegelikult mõte emale pross teha tuli mul juba varem kui Kajakas prossi tegi. aga siis ma veel ei teadnud, milline see tulla võiks.

need prossid on tehtud ema talvemantlitele mõeldes... üks on selline rohelise ja mustaga, teine punakaslilla. eks näis kuidas nad reaalselt kokku sobivad. a mu ema on nii osav küll, et neile sobiva koha leiab:)

rohelise servaga prossi südames on suur puust kuul (pärliks on seda raske nimetada) ja peale on liimitud helerohelised helmed/litrid (pärlinduse terminoloogia on tume maa). nõelad on neil tegelikult veel puudu kui siiralt aus olla...

triibuline sall

kevadel tegin omale mütsi. nüüd suvel tegin siis salli. kas sügisel kindad tulevad... see on juba kahtlane.

tegelikult olin sellise salli plaan olemas kohe kui müts valmis sai, aga vastu suve tundus salli kudumine kuidagi... talvine tegevus:P aga nüüd kui suvetöö-lapid enamvähem valmis (st ma juba arvasin, et ongi valmis, aga lappe põrandale laotades selgus, et oleks ikka veel vaja teha), otsustasin salli ka ikka teha.


sallil on pikkust 213 cm ja laiust 21 cm. mahub ikka mitu korda ümber kaela keerata. ja üsna mitu lõngakera sai vähemaks. mis omakorda tekitab probleemi - kas ma siis kinnaste jaoks peaks juurde ostma või tulevad kindad lihtsalt natuke "lahjemad"...

kaks kala

kuna vahepeal õnnestus mitmele kotile ilma suuremate viperusteta vooder õmmelda, siis võtsin end kokku, et õmmelda valmis ammu alustatud kala. teppimine läks edukalt - ei ühtki niidikatkemist ega vigast pistet. aga siis õnn pöördus ja algas mu närvide hävitamine. niit katkes pidevalt, masin jättis pisteid vahele. ma-sen-dav. aga ma olin nõuks võtnud see kala valmis teha. ja valmis ta sai.
ja kuna see kala kingituseks pidi minema ja tühja kõhuga kala kuidagi hale oli, siis tuli mõte teha selle kala kõhtu teine kala. esialgne mõte oli kasutada vatiini ja teppida jms. aga siis meenus mulle postitus Susa blogis, kus ta täitis mänguasja kilekottidega. ja kilekottidest mul juba puudust pole. väga hea võimalus nende varusid vähendada.
lõikasin kala koos saba ja uimedega ühes tükis välja. lükkasin sabasse kilekoti ja teppisin käsitsi mustri. sama tegin uimedega. ja siis polnud muud kui toppida kõht kilekotte täis ja kõhualune kinni õmmelda. ja see pisem kala mahub täpselt suure kala kõhtu.

lippadi-lappadi vol 2

kuna enne maalesõitu jäid mütsilõngad ostmata, siis võtsin kaasa hunniku lõngakerasid, et jätkata lappide heegeldamist. minu kurvastuseks said mul enamus kerasid liiga ruttu otsa. nüüd on alles veel vaid (üht tooni) rohelist, sinist, kollast, punast ja valget lõnga. kui seni arvasin, et ehk õnnestub piirduda vaid villaste lõngadega (ok, pruun oli juba enne mittevillane), siis tundub, et pean siiski kaasama töösse ka mittevillaseid lõngu. juurde osta ma küll midagi ei taha... ikka hävitaks olemasolevaid varusid.

minikott

vaevalt jõuad mõelda, et niipea ei tee ühtki kotti kui tekib lausa karjuv kotivajadus. kui ikka suvekleidil pole taskuid ja jakki selga ei pane ja suure koti jagu kraami kaasa ei võta, siis kuskile peaks ometi autodokumendid ja raha ja telefoni pistma.
mõeldud-tehtud. lõng oli kastinurgas olemas juba ammu ja nüüd jälle üks kera vähem. kott on kootud, rihm on heegeldatud. lill on viimasest ajakirjast "Käsitöö". algselt pidi see lill ja veel mõned teised minema ühele võrksärgile kaunistuseks, aga tegemise käigus mõte muutus ja heal juhul leiab see uus mõte väljundi järgmiseks suveks.
kott on selline cd-karbi suurune umbes. voodri ja lukuga.

lihtne kudum

rannas heegeldamine nõuab ohvreid - millegipärast tahavad lapsed olla vee ääres ja kui vaadata seal mängivaid lapsi, siis paistab alati päike selja tagant. ja nii õnnestus mul oma selg ära põletada... ja kuna mu mõningad soojailmariided on sellised, et turi katmata, siis oleks ju vaja see ära peita, et pidevalt lõõmav päike enam ei põletaks (seda muret nüüd hetkel muidugi enam pole). olin äsja ostnud uue ajakirja "Moda" ja seal oli just selleks otstarbeks üks "lihtne ja geniaalne kudum"(mudel nr 16). sobiv puuvillane lõng oli ka kodus olemas, nii et jäi üle vaid vardad haarata. seda kududes ei olnud ma küll sugugi kindel, kas selline neljakandiline lapp ka seljas enamvähem normaalselt istuma jääb. aga tuleb tõdeda, et on täitsa ok. ma kudusin selle küll lühema kui õpetus ette nägi ja vist ka kitsama, ilmselt seetõttu hoiab ta rohkem keha ligi kui ajakirjafotol. tegelikult on see mul ka venitamata... siis ilmselt läheks suuremaks. aga ma ei tea kas ma seda tahaksingi...

pilt on tegelikult tiba nigel, aga ma ei vaadanud seda enne kui pildistaja juba lahkunud oli...ehk mingi mulje ikka saab asjast.

lippadi-lappadi

ega siis lastega mänguväljakul või rannas olles saa niisama käed rüpes istuda. ja kuna lugeda ei saa, siis tuleb omale muu tegevus leida.

lillad õied

vaevalt sai esimene lilla kott valmis kui tuli idee, milline võiks olla veel üks lilla kott. raamatust "200 heegeldatud ruutu" leidsin sobiva lillemotiivi (pojeng, nr 87), kodustest varudest lõngad ja asi sai teoks. paraku pole ma voodrite õmblemises sugugi kibe käsi ja kuna see kott on veel sellise ebamäärase kujuga ka, siis ta lihtsalt seisis ja ootas oma aega. isegi lilla voodririie ja lilla lukk olid ammu olemas. paar apsakat tulid voodri külgeõmblemisel... või õigemini ma kujutasin ette, et võiks olla teisiti. lõppkokkuvõttes võib rahule jääda.

hetkel üritan olla tugev ja mitte hakata tegema uut roosat kotti:P no mis teha kui idee tuleb siis kui esimene kott juba peaaegu valmis on. ma teen kotte kahekaupa nagu teised inimesed sokke... ja ilmselt sellepärast ma sokke teha ei suudagi, et need peaks ühesugused ju ikka olema...