ja selle vana kirsipuu otsas ripuvad vanad teksapüksid ja vanad tsärgid kui nii võib öelda. natuke on neid küll hakitud ja siis jälle kokku õmmeldud... aga tulemuseks selline lihtne väike kott mõnele väiksele tütarlapsele. ega ma muidugi pole kursis, kas teksakotid moes on:P
need kettad said õmmeldud enne kui pojale pidzaamakoti tegin ja et riidelapp lihtsalt sahtlinurka seisma ei jääks, siis tegin kotiks. mõned kotimõtted on sellise kombinatsiooniga veel, aga ma ei kujuta küll ette, kas tegudeni ka kunagi jõuan. õmblemisega on viimasel ajal kõige kehvemini, sest see on mu kõige nõrgem külg vist ning vaja oleks vaikust ja rahu ja omette olemist, aga seda nagu eriti pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar