triibulised põtradega

ma arvan, et see oli umbes aasta tagasi kui sõbranna näitas mulle oma tütre pisikesi triibulisi põtradega käpikuid, millel polnud vist isegi pöidlaid. sügisel tuli jutuks, et tahaks saada samasuguseid, aga nüüd juba pöialdega. ja emale ka:) mõeldud tehtud.

tuleb tunnistada, et nelja kinda asemel kudusin ma viis. ja selle kudumisele kulunud ajaga oleks jõudnud lausa veel rohkem kududa. ma nimelt kudusin ühe pöidlata suure kinda valmis ja tundus, et pöidlaauk tuli väike... aga kudusin ikka teise ka :P ja siis harutasin mõlemad pöidlaauguni üles... ja viies kinnas (või õigemini esimene) tuli niiviisi, et kudusin selle nr 3 vardaga ja otsustasin, et nr 4 vardaga jääb ikka pehmem.

kuna mul omal polnud kellegi käes neid pildistada, siis läksid kindad minu käest minema, nii et mul pilte polnudki. mõne aja eest sain pildid ka. tõmbasin need tööarvutisse ja siis jäin mitmeks nädalaks koju. nüüd lõpuks sain need sealt kätte, et teilegi näidata.

kootud kolmekordsest Raasiku maavillasest, varrastega nr 4 ja 3.

et oleks ilus istuda

vanniesistele vaipadele vahelduseks* otsustasin heegeldada suveks trepile või pakule istumisalused, millele istudes end ära ei määriks. ja kui alus ise mustaks ja koledaks läheb, siis võib selle lihtsalt minema visata.

kuna mul omal kahjuks istutavat treppi ega terrassi käepärast pole, siis pole mul nendega tegelikult midagi teha. aga mul on täielik kiiks omatehtud asjade kinkimise osas... ja nüüd on need veel sellised nö kaltsud ka eksole. üks inimene oma tähtpäevaga on küll sihikule võetud, aga selle tähtsa päevani on veel natuke aega, nii et eks ma seedin seda mõtet.

igatahes sain ma lahti päris suurest hulgast särkidest ja olen ise tulemusega täitsa rahul. ühe ketta läbimõõt on umbes 37 cm. heegeldasin nõelaga nr 6 ja viimase ketta viimased ringid tegin nr 4 nõelaga, sest suurem murdus katki...

* see ei tähenda nagu ma pidevalt heegeldaks vanniesiseid vaipu. need on lihtsalt ainsad asjad, mida ma olen vanadest tsärkidest seni teinud.

üksik püksisäär

kui ma järikatte alumise serva õmblemiseks oma velvetivarude koti jälle avasin, siis jäid seal näppu beezid ühe säärega velvetpüksid. kaks roosat püksisäärekotti olen ma juba teinud, nüüd siis tegin beezi koti ka.

võib-olla keegi veel mäletab, et kunagi tuunisin erinevaid heegellapikesi. kuna siiani ei ole need kuskil kasutust leidnud, siis nüüd saingi sobivalt neist ühe kotile täienduseks panna.

triibulised randmed

kudusin neid torusid ja mõtlesin, et tegelikult on see veider... ma koon neid oma ema emale, kes on ju ka minu vanaema, kuid kellega mul pole kunagi mingit sidet olnud. ja need on juba (?) teised torud, mis ma talle teen... samas Vanaemale, kes oli mulle väga kallis inimene, ei ole ma vist kunagi midagi kudunud. ikka oli nii, et tema kudus teistele. lapsena sai küll igasuguseid nõelapatju ja pajalappe talle ise tehtud ja kingitud, aga just vanemana mitte. ja varsti ma näitan millise võrratu asja vanaema kunagi tikkinud on:)

must ja triibuline

kunagi ammu kui sai tehtud üht lapitekki, siis ostsin vist Keskturult (kui mu mälu mind ei peta) kotitäie mingeid villaseid lõngu. sellised mõnegrammised vihid (?) olid. no nagu mulineed pakendatud. sinna teki sisse sobivad lõngad läksid teki sisse, aga mustad jäid järgi ja natuke heledamaid ka.

selle salli sisse said kõik need ülejäänud mustad ja heledamad ära kasutatud. lisaks veel paar kodus leidunud musta lõnga jääki. see on tehtud triibusallidest mu lemmik.

hilinenud sügissonaat

meil on elutoas järi, millele lisaks plekkidele on tekkinud ka mõned salapärased augud, mille tegemist keegi omaks ei võta. paar aastat tagasi otsustasin sellele järile velvetist katte teha. ja nii ma hakkasin vaikselt, aga järjekindlalt, kaltsukatest soovitud toonides velveteid hankima.

kui enam kui aasta tagasi kuulutati välja Craftwerki kotiprojekt "Raamist väljas" teemaga "Sügissonaat", siis olin ma rahul, et ometi saan nüüd teoks teha oma sügistoonides järikatte. nimelt plaanisin selle järi peale tõmmatava kotiga osaleda selles ürituses... läks nagu ikka eksole. no nii palju tubli ma olin, et hakkisin pükse ja õmblesin kokku ka, aga need nurgad jms keerulisemad kohad tulid ka ja siis jäi ikka pooleli.

eelmise aasta lõpul tegin peaaegu valmis - alumine äär jäi tegemata. selle aasta alguses kuulutati KK-s välja ühistegemisüritus, kus jaanuar pidi olema säästukuu, mille raames ka poolikute asjade lõpetamine. jälle meenus järikate (lisaks muudele asjadele, millest mõned olen ka juba lõpetanud, aga neist teine kord). nüüd ühel päeval haige lapsega kodus olles lõpetasin "koti" ära.

olen endaga täitsa rahul. järile saab seda katet ilmselt küll peale panna vaid pidulikematel puhkudel, sest muidu läheb ju sama koledaks kui järi :P ja no ega velvet pole muidugi kõige praktilisem valik sellise asja jaoks... aga no oli vaja just seda. ja nagu ikka - velveteid sai varutud ikka mitme järi jagu nagu hiljem selgus :P

roosa reede

olen siin ka varem maininud, et sain hiljuti suurema hunniku villase lõnga omanikuks. seal hulgas on kahte tooni roosat lõnga, mida näete ka pildil. paraku pole mul eriti kedagi, kellele sellest midagi kududa. pealegi on see lõng natuke liiga kare ja peenike... nr 2,5 vardaga kududes jääb kena küll, aga siis jääkski ju kuduma enne kui midagi valmis saaks.

ammustest aegadest leidsin kastist ka roosat heiet ja kudusin roosa lõnga sellega kokku kinnasteks (vardad nr 4). rumala peaga kudusin täiesti tavalised mustrita kindad, nii et said väga lahjad. ma ei ole ise küll selliste kaunistustega kinnaste kandja, aga ehk leiavad mingil ajahetkel omaniku ka nemad.

hetkel on varrastel samast roosast lõngast palmikute ja nuppudega sokid. ja kapiotsa sooja läks roosa seep:)

valged käpikud

ma olin väga rahul kui minult mütsi tellinud sõbranna ütles, et kui sul mütsilõng juba ostetud on, siis tegelikult võiksid sa sellest veel mõned kindad hoopis teha. mind natuke hirmutaski see mütsimõte. et kuidas need palmikud seal ikka olema peaks ja kõik need kahandamised-kasvatamised... uhhh.

siis tekkis muidugi kohe mure, milline palmik kinnastele teha. lõpuks jäin täiesti lihtsa juurde pidama.

kulus kaks tokki Limat, kootud varrastel 4 ja 3.

valge kassi aasta

see ei ole küll päris valge kass, aga noh... sarjast valge varjundid :)

lootsin ikka enne järjekordset kassi teile mõnd kinnast või tekki näidata, aga kuidagi ei jõua pildistamiseni.

kuduplaanidega ei ole ka kuskile kaugemale edasi liikunud. midagi peab välja mõtlema, et koduseid varusid vähendada.

head uut aastat:)

tikin, sest ei koo

kududa tahaks, aga täielik kriis on... ideekriis või ma ei teagi mille kriis. vahepeal tundub, et lahendus on leitud, lood silmad varrastele... et need siis mõne aja pärast jälle välja tõmmata.

kudusin isegi ühtedele vanadele sokkidele uued pöiad, sest midagi pidi ju kuduma. napilt oleks veel selliseid kudunud, aga tõmbasin vardad välja sokist ja viskasin sokid minema. no ei olnud nii kenad sääred, et neile uusi varbaid teha.

õmmelda tahaks ka, aga seda ei saa niisama õhtul ajaviiteks niikuinii teha. seega see ei mõju mulle nii häirivalt.

lumine koer

täna on taliharjapäev ja talve selgroog peaks murtud olema... nüüd liigub aeg kevade poole ja ehk sulab ka lumi ära.. ja siis ei kõlba ju enam lumiseid loomi näidata.

ja see koer ei leba mitte lumel, vaid ühel järjekordsel triibusallil, kuhu sai kootud sisse hunnik valgeid ja beeze lõngakerasid. beeze on veel paras kogus järgi... aga kas neist veel ka mõni sall saab, seda näitab aeg.

pisikesed kotikesed

olen juba ammu-ammu plaaninud mingit väikest lihtsat lukuga kotti teha. isegi mõned juhendid olen omale salvestanud. tegudeni jõudsin alles selle aasta alguses. nüüd, kui tundub, et igasugu väikeste kottide tegemine on seoses euro saabumisega populaarseks muutunud. ma tegelikult ise ei mõelnud üldse neile kottidele kui rahakottidele. aga see selleks.

kõigepealt alustasin kotitegu selle õpetuse järgi. iseenesest kui pilte vaadata, siis tundub ju täitsa lihtne kõik. aga nagu minu koti pildiltki näha võite, siis läks see tegu natuke mööda. see lukuvärk jäi ikkagi segaseks... ja nii ma tegin nagu mulle kõige lihtsam tundus. noh - tore pisike kotike on, aga ma ei kujuta ette, mida sinna sisse panna. äkki mõni väike inimene leiab sellele kasutust :P

koti suuruseks on umbes 10x7 cm.

hoopis lihtsam oli teha seda kotti, mille õpetus mul juba varem tallele oli pandud. seda oli kohe väga lihtne ja mõnus teha. ja meeldib mulle ka see kott oluliselt rohkem. oleks neid kohe sama soojaga mitu tükki teinud, aga sobiva pikkusega lukke rohkem polnud. pikemaid oli, aga ei tahtnud neid lühemaks hakkida. äkki teinekord läheks just pikemat vaja.

koti suuruseks on 15x12 cm.

aasta saab otsa

nagu detsembrikuu postituste arvust näha, siis 31 täis ei saanud. asjad on täitsa olemas, aga seda aega, mil need pildile panna, ei ole. ei hakka neid hiljem ka siia detsembrisse enam panema, vaid tulevad nähtavale siis kui kunagi tulevad. uuel aastal:)

aasta lõpp on olnud kiire. õnneks kootud jõulukingid (sokid) said valmis juba suvel. palju mõtteid on aja puudusel jäänudki mõteteks ja ma ei kujuta isegi ette, millal võiks tekkida võimalus need teoks teha. mitmed asjad on kahjuks sel põhjusel ikka veel pooleli... ehk uuel aastal saavad valmis.

mõne tunni pärast ongi see uus aasta juba käes.

head uut aastat:)

magusaid jõule!

piparkoogitrühvlite retsepti avastasin umbes selle aasta alguses kui piparkooke enam polnud. endale üllatuseks avastasin ma sellekohase märke detsembris oma kalendrist:) väga nutikas minust. väga mõnusad on (pildil keskel).

vabandan, et ei mäleta, kes kirjutas oma blogis brändis leotatud mustadest ploomidest, mis on kaetud sulashokolaadiga - neid tegin ka (väga head on).

ja siis mätsisin veel mandli ümber martsipani ja kastin ka shokolaadi sisse.

tegin sel aastal sama jõulukeeksi kui eelmisel. konsistents tundus kuidagi teine olevat. maitsnud ma veel ise ei olegi - pool keeksi läks vennale jõulupakki ja teine pool ootab kapis oma aega. tundub, et puuviljadega sai vist väheke liiale mindud.

kaks kooki tegin ka ema juurde jõululauale, aga mul polnud seal fotokat kaasas, et pilti teha. mõlemad koogid olid väga head - hõõgveini toorjuustukook ja jõulune kohupiimakook.

saiamasinaga küpsetasin pähkli-rosinasaia ka jõulupakki. üleeelmine aasta jõuluvana selle masina mulle tõi ja üle aasta oli see masin nüüd kapis seisnud (võtab liiga palju ruumi, et olla köögis väljas). nüüd võtsin välja jõulude puhul ja peaks omale ka saia tegema.

häid pühi:)

minu piparkoogitainas

kuna taaskord küsiti retsepti, siis panen selle siia kirja. siis ei pea järgmine jõul jälle meili toksima:)

sellest tuleb 2 kg tainast. ja ma ei mäleta, et me varasematel aastatel oleks vaid 5 plaaditäit kooke saanud... üks laps lihtsalt on ses osas väga emasse, et sööb tainast. erinevalt minust sööb ta siiski kooke ka:P

150 g suhkrut

1/4 l vett

500 g suhkrut

pruunistada esimene osa suhkrut, lisada kuum vesi. ülejäänud suhkur panna potti ja lisada pannilt pruun suhkruvesi, keeta, võtta pliidilt.

1 pakk piparkoogimaitseainet lisada kuumale siirupile. seejärel jahutada.

250 g võid

150 g hapukoort

3 munarebu

2 tl soodat

veidi soola

1 kg jahu

selle retsepti järgi tegin esimest korda kooke vast miski 20 aastat tagasi. ja ma tõesti ei mäleta, kust see pärit on. tol ajal sai piparkoogimaitseaine asemel ise nelki ja kuivatatud tsitrusekoort jms purustatud. õnneks nüüd saab ses osas lihtsamalt.

taks on taks on taks

kõik koerad ei ole mustad. mõned on pikad:P

kõik seebiks

natuke enam kui aasta tagasi, täpsemalt möödunud aasta oktoobris(?) käisin ma seebikoolitusel. Terje segas ja vahustas seepi ja huvilised seisid-vaatasid-õppisid. kaasa sai natuke materjali ja mõned retseptid ja põhiteadmised seebi tegemisest.

jõuluvanalt tellisin saumikseri. ise ostsin poest kaks plastikkaussi. aeg läks.

plastikkausse kasutasin söögi tegemisel. saumikser seisis köögikapi otsas karbis.

suvel oli sünnipäev ja kingituseks tellisin digitaalse köögikaalu. kui koolitusest hakkas aasta mööda saama, siis lasin mehel tellida omale 2 digitaalsed toidutermomeetrit. meie kaubandusest mul neid leida lihtsalt ei õnnestunud. kui koolitusest oli möödas juba enam kui aasta ja juba järgmised jõulud lähenemas, siis tellisin seebimaterjale juurde. olemata ise ühtki seepi veel olemasolevast teinud eksole.

ja siis detsembri esimesel nädalal võtsin ma end ühel hilisõhtul kokku ja keerasin valmis oma esimese seebi. ei olnud keeruline. ma ütleks, et kõige keerulisem oli hiljem nende seepide vormidest välja saamine. ma ei teagi kas oleks pidanud mass olema vedelam? paksem küll mitte, sest niigi ei ole see seebi pind nagu selline sile... sellelt küljelt mis on karbi vastas.. sile nagu tõeliste seebiblogijate seepide piltidel.

kui ma suudaks omale seebi-retseptide koostamise põhimõtted ka selgeks teha, siis oleks eriti mõnus. ja kui oleks aega ja rahu ja vaikust...

aeg ehtida

ühel õhtul tegi poeg ühe paari helmestest kõrvarõngaid. täitsa kenad helerohelised tulid. kui selgus, et ta peab tegema jõululoosipakiga klassiõele kingituse, siis kavatses need samad kinkida. ma arvasin, et tehku siis juba käevõru ka komplekti juurde. asi lõppes sellega, et kõrvarõngastega sobiva käevõru tegemine jäi pooleli ja pakki läks hoopis minu lilla helmeladumine eelpainutatud traadile. ja miks tegemine pooleli jäi - sest vahepeal tuli mõte teha käevõru veel ühele teisele tüdrukule ja siis hoog käis maha lihtsalt :P palju üks poisslaps ikka jaksab õhtu jooksul ehteid teha :D

nii et siin pildil on minu tehtud lilla käevõru ja poja tehtud must-valged kõrvarõngad ja käevõru. kui poeg kunagi rohelise käevõru lõpetab, siis ehk näeb seda ka koos kõrvarõngastega.

kui ajas natuke varasemaks liikuda, siis mingil ööl tegelesin omale kõrvarõngaste vorpimisega. olin mitu korda mõelnud, et pole kaua teinud ja teeks, aga ei olnud mõtet liikuma saanud. kui siis ühel ööl tuttav rääkis, kuidas tema 10-aastane poeg on helmehulluses - vot siis lõi mul ka lambi põlema ja nii nad tulid.

kunagi veel varem sai üks pross tikitud. kuna neid linaseid juppe jääb loomade tegemisest ikka üle, siis otsisin lahendust kuidas kõik materjal ära kasutada. see on esimene ja seni ka viimane katsetus selles vallas. pross on umbes tikutoosi suurune.

tegelikult on mul olemas ka ühed vidinad veel pisemate kangatükkide ära kasutamisest, aga sellest mõni teine kord (pole head pilti).

kaovad pihku

koos väikeste lindudega said tehtud ka pisikesed kalad. tuleb tunistada, et kaladest meeldivad mulle omale ika kõige suuremad. et väikevormid pole minu rida.

tume lind

huvitav kas linnud peaks kõik rippuma panema?

ja villa oleks vaja. hirmsasti tahaks hooajale sobivaid punaseid linnukesi tikkida...

hele lind

roosa ja lilleline

teksad ja t-särk

ja selle vana kirsipuu otsas ripuvad vanad teksapüksid ja vanad tsärgid kui nii võib öelda. natuke on neid küll hakitud ja siis jälle kokku õmmeldud... aga tulemuseks selline lihtne väike kott mõnele väiksele tütarlapsele.

ega ma muidugi pole kursis, kas teksakotid moes on:P

need kettad said õmmeldud enne kui pojale pidzaamakoti tegin ja et riidelapp lihtsalt sahtlinurka seisma ei jääks, siis tegin kotiks. mõned kotimõtted on sellise kombinatsiooniga veel, aga ma ei kujuta küll ette, kas tegudeni ka kunagi jõuan. õmblemisega on viimasel ajal kõige kehvemini, sest see on mu kõige nõrgem külg vist ning vaja oleks vaikust ja rahu ja omette olemist, aga seda nagu eriti pole.

ajalehed kuuma poti alla

Hobipunkti ideepangas jäid silma ajalehe-paberist rullitud jõuluehted ja siis mul meenus, et eelmine talv tegin ma ju samas tehnikas (kui seda saab niimoodi nimetada) kuumaaluseid. kuna need siia pole seni millegipärast jõudnud, siis demon nüüd.

äkki peaks proovima midagi kuuse otsa ka teha kui mõni sobivas toonid ajaleht äppu peaks jääma.

3

kunagi paluti, et teeksin mõne looma/linnu ka pisema ja vähema tikandiga. eks ma siis püüdsin. väga raske on end tegelikult piirata.

neist lindudest nö arenesid välja need riputatavad punased ja valged linnud, kes jõuluks puu otsa rippuma lähevad. mõne suure ja tiandirohkema punase jõululinnu võiks ka teha. selleks peaks villa hankima... ja tikkimisajaga onka kitsas käes...

paks kass

ma ise olen tegelikult koerainimene. võibolla on see kasvatuse viga, aga ema mul ei salli kasse ja mu lapsepõlves räägiti palju kassihaigusest ja sellest, et igasugu kasse ei tohi näppida jms. igatahes puuduvad mul tegelikult tunded kasside vastu.

samas tuleb tunnistada, et näiteks tikkimise osas panevad nad oluliselt rohkem mõtte tööle kui koerad. kasvõi kui võtta see nö mudel ilma tikandita, siis sa saad aru, et tegemist on kassiga. mu meelest koera puhul saab ainult shoti terjerist aru, et see on koer. kui teha mingi lambakoer või laika vms, siis võiks see samahästi olla ka karu või hunt või ilma londita elevant:P taks ilmselt on teine tõug, mille puhul saaks aru, et tegu on koeraga (üks taks tegelikult on mul juba pool aastat poolik...)

ja kuna kõik kassid ei ole saledad, siis ma natuke mugandasin oma mudelit ja tegin ühe paksu kassi.

punane ja must ja valge

kiired klõpsud kassist enne kui ta sünnikodust kaugemale purjetab...

taimed ise värvivad

jälle tagasi suves...

sel suvel jõudsin omaeti kord nii kaugele, et värvida taimedega lõngu. esialgu küll väikestes kogustes, et kas üldse õnnestub jms. väga mõnus oli. värvitav maavillane lõng on mingi üsna vana, saadud kellegi käest (a'la kellelegi nö pärandati ja ei osanud inimene ise lõngaga midagi teha. üldse on info minu kui käsitöölise kohta kuidagi ootamatult levima hakanud - jälle ootab mind kuskil kotitäis lõngu, mille keegi oleks ära visanud, aga siis keegi teine minule mõeldes nö päästis:P).

ma olen kunagi varem ka natuke lõnga värvinud - tulbi kroonlehtedega sai vanaroosa tooni ja mingi "muruga" värvisin veel, aga enam ei mäleta mis "muru" see täpselt oli. tookord ei peitsinud ma millegagi. ma vist isegi ei teadnud, et seda tehakse. see oli ka ligi 20 aastat tagasi.

nüüd on lõng maarjajääga koospeitsitud. maarjajää ootas juba ammu, et keegi temaga midagi teeks. järgmisel suvel kavatsen kindlasti jälle trikitada. isegi üks mõte on seoses nende taimevärvitud lõngadega. tegudeni jõudmine on iseasi:)

kõige tumedam lilla lõng on värvitud arooniatega. vasakul rohekas lõng on värvitud rabarberilehtedega. vasakul all oranzikas lõng on värvitud peediga. heledam lõng üleval paremal on värvitud naadiga.

ja siis sai suvi otsa, aga lõngavärvimisisu polnud veel üle läinud. kapis leidus vana musta ted ja vana rohelist teed. kõige alumine lõng keskel on värvitud rohelise teega ja selle kohal paremal olev lõng on värvitud musta teega.

päike ja lilled ja kass

tegelikult tahaks vahepeal ka mõne ilma loomata postituse teha, aga ma kuidagi ei jõua teiste asjade pildistamiseni. looma ikka kuskile lauale poseerima paned voi jalgupidi lumme vms...

selle kassi pealt võiks olla näha, et tegelikult olen ma ikka rohkem suveinimene... tahaks päikest ja lilli.

suvemeenutus

üks kergelt kõõrdsilmne lilledega kass.

kass aknal

arvasin, et mul on oranzi kassi materjal otsas, aga üllatus-üllatus... punast otsides tuli välja veel ka jupike oranzi. nii et saab veel mõned värvilised kassid teha.

2. advent

nupud, tutid, palmikud

sõbranna tellis omale pika randmega kindad, millel poleks sõrmeotsi ja kus võiksid olla palmikud ja ümber randme pdid olema tutttidega paelad. sai siis nuputatud, et millised need palmikud olla võiks ja sai tehtud üks proovilapp. muster kiideti heaks, lõng osteti ära, kudumine võis alata.

lõnga kulus ühele kindale natuke vähem kui 50 grammi. aga kuna tutte ja paelu oli ka vaja, siis kahe tokiga ikka hakkama ei saanud. kootud varrastega nr 4. Lõngaks Peruu lambavillane Lima.

nüüd sooviti kinnaste juurde sobivat mütsi ka. lõng on olemas. kuidagi ei tea kust otsast alustada ja mismoodi. mul puudub eriline mütsikudumiskogemus.

kindaomanik on vaid poolikut kinnast näinud ja proovida saanud. ehk jääb valmis paariga ka ikka rahule :)

roosa elevant

mu jõulukaktus hakkab sel aastal päris õigel ajal õitsema. vahel on mul kahtlus, et ta on lihavõttekaktus...

must ja triipudega

huvitav mitmeks päevaks jaguks kui näidata iga päev üht selle aasta tegu, mida ma veel mingil põhjusl näidanud ei ole... kas saaks aasta viimase kuuga hakkama või jääks päevi üle või hoopis puudu. äkki prooviks:)

loodus ei salli tühja kohta - kui üks must kass leidis uue kodu, siis pidi uus kohe asemele tulema.

5

tegelikult on üks kass ju puudu...

tähistaks sünnipäeva suurema hulga kassidega? neist pooli olete te siin varem juba näinud, teine pool näitab end teile esimest korda. sai kunagi ammu üks ühispilt kassidest tehtud.

5 aastat tagasi tegin ma siin oma esimese postituse.

jõululind

väljas on lumi ja varsti on jõulud.

täpiline kala

mulle meeldib kalu teha peaaegu sama palju kui kasse. lisaks on kalade puhul veel see boonus, et kui kangajupist mingit kassi või tigu enam välja ei lõika, siis ühe kala mahub sinna ikka joonistama. et kui ma kasside-koerte-kaelkirjakute jaoks kasutan joonistatud lõikeid, siis kalad joonistan otse kangale. paraku ei ole kalad kingitustena üldse nii populaarsed kui kassid...

suur müts

mõne nädala eest leidsin selle salli kotist ühe pooliku mütsi. siis meenus, et tõepoolest kunagi oli ühel inimesel soov saada oma suurele peale üks sobiv müts. aga ma ei mäleta mis põhjustel selle tegemine pooleli jäi... ilmselt soovijapoolse vähese huvi tõttu. sest komplekti kuuluv sall oli ju ka siiani minu käes...

no igatahes sai see sall omale nüüd uue omaniku ja ühtlasi peitsin ka mütsil lõngaotsad ja andsin salliga koos ära. mütsi uus omanik pole küll suure peaga, aga kurdab, et kõik mütsid pigistavad :P selles seda mütsi ilmselt süüdistada ei saa.

punased palmikud

õnnestus leida üks käemodell, kes omale pildistamise ajaks kindad kätte tõmbas:)

need punased kindad on siis nö proovilapid valgete kinnaste jaoks, mida sõbranna saada soovis. aga kuna ta päris täpselt ei teadnud, milline palmik see kindal olema peaks ja mulle niisama proovilappe kududa ei meeldi, siis tegin pigem proovikindad.

palmikumuster on tuletatud ajakirja "Minu käsitööd" palmikute erinumbris olnud palmikumustrist - seal olid nupud ainult palmiku sees, ma tegin välja ka.

lõngaks Raasiku kolmekordne villane. vardad nr 3.

väike ja suur

olen endiselt elus.

kuidagi ei õnnestu pildile saada seda osa käsitööst, mis ei ole tikitud väikeste loomade-kalade-lindude peale. nii peab leppima piltidega, mis on tehtud juba mõni aeg tagasi, aga pole siia millegipärast jõudnud.